Maaelu arengukava põhjustatud muutused maastikus:
mõjud looduslikule mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele
AGRIcultural POlicy-induced landscaPe changes: effects on biodiversity and Ecosystem Services
TÜ BÖI AGRIPOPES ESF/ETF
Üld
Täitalgud
Viiteid
Kontakt
Põllumajanduslikud maastikud on Euroopa Liidu domineerivaimaks maakattetüübiks, kattes üle 45% Euroopa Liidu pindalast. Põllumajandusliku maakasutuse intensiivistumine, spetsialiseerumine ja ebasoodsate piirkondade sööti jätmine on põhjustanud suure hulga liikide lokaalse või lausa regionaalse väljasuremise ning ökosüsteemide funktsioonide vaesustumise. Kaduma on läinud ka põllumaa-spetsiifilised liigid. Alles on jäänud vaid generalist-tüüpi liigid, kes on levinud kõikjal. Sellised lihtsustunud ja homogeniseerunud ökosüsteemid ei toeta piisavalt ökosüsteemidele omaseid protsesse ja toitumisahelaid, mistõttu põllumajandusmaastike loodus ja seeläbi ka põllukultuuride kasvatamine on muutunud inimestest üha enam ja enam sõltuvaks. Mõni aasta tagasi alustatud Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reform peaks suurendama põllumajanduse positiivset mõju bioloogilise mitmekesisusele ja pidurdama looduse jätkuvat degradeerumist. Kuid tolle lihtsustatud arusaamad põllumajandusmaastike ökosüsteemidele vajalikust toest ei pruugi olla piisavad, sest seosed loodusliku mitmekesisuse ja põllumajandusliku maakasutuse vahel on väga keerulised.

Põllumajanduse mõju looduskeskkonnale ja ökosüsteemide toimimisele on uuritud valdavalt farmide tasemel. EL ühise põllumajanduspoliitika toimet saab aga hinnata vaid üle-euroopalise uurimusega, võttes arvesse ka kliimast ja biogegraafiast tingitud omapärad. Seetõttu tuli appi rahvusvaheline projektivõrgustik AGRIPOPES, mis uurib maaharimiskoormuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja eelkõige lehetäide biotõrje edukusele põllu ökosüsteemis. Projekti AGRIPOPES meeskonnaks on kümnest uurimisrühmast koosnev rahvusvaheline konsortsium üheksalt maalt, Hispaaniast Eestini ja Iirimaast Tšehhini. Kasutades ühtlustatud metoodikaid on meie ülesandeks uurida bioloogilisest mitmekesisusest sõltuvate ökosüsteemi teenuste (sh. biotõrje) sõltuvust maaharimise intensiivsusest.

Põld on väga spetsiivilise koosseisuga ökosüsteem, mis säilib vaid tugeva häiringu (põlluharimise) abil. Põllu kui süsteemi peamiseks ülesandeks on toota saaki. Kuid saagi saamine sõltub lisaks kõigele muule ka looduslikest protsessidest ja tegelastest, millest mõningaid kutsume kahjuriteks. Nende vastu kasutatakse tavaliselt kemikaale. Kuid kas tulemussaak ja tekitatud kahju ümbritsevale keskkonnale on alati seda väärt? EL põllumajanduspoliitika reform on andud aluse toetuste süsteemile, mis peaks kompenseerima kemikaalide vähesema kasutamisega tekkinud saagi vähenemise. Nüüd, kus selline toestuste süsteem on toiminud mõned aastad, ongi huvitav võrrelda erineva maaharimiskoormusega põldudel toimunud muutuseid ökosüsteemi funtsionaalsuses.

Vastavalt Eestis toimivale toetuste süsteemile võib põllumajandusliku maakasutuse intensiivsust jaotada kolmeks: mahetootmine, keskkonnasõbralik ja traditsiooniline tootmine. Projekti uurimisaladeks oleme valinud taliviljapõllud Tartu maakonnas, hõlmates uuringusse iga toetustüübi põllumajanduslikke majapidamisi.

Nüüd me siis uurimegi iga majapidamise taliteravilja põldudel lehetäide biotõrje intensiivsust, röövputukate (eelkõige jooksliklaste) ja lindude hulka ja mitmekesisust, ning umbrohukoosluste mitmekesisust.
Kirjutanud J.L. 19. juuni 2007