Alexander Georg von Bunge (1803-1890)

Tartu Ülikooli botaanikaprofessor (1836-1867) Alexander Georg von Bunge sündis 24. 09. (6. 10. u.k.) 1803. a. Kiievis. Tema isa Andreas Theodor von Bunge oli apteegiomanik, kolleegiumi-assessor ning Kiievi luterliku kiriku eestseisja. Saksa (mitte baltisaksa) päritolu ema Elisabeth Antoinette (neiuna Fuhrmann), oli sündinud Tartus.

Peale isa surma 1815. a. kolis perekond (Alexander, vend Friedrich (hilisem tuntud jurist) ja õde Rosalie koos emaga) emapoolse vanaisa soovitusel Tartusse.

1821 lõpetas A. G. v. Bunge Tartus gümnaasiumi. 1821-1825 õppis Tartu Ülikoolis arstiks; 1825 kaitses meditsiinidoktori kraadi.

1826 asus A. G. v. Bunge arstina tööle Tomski kubermangu, Barnauli eesmärgiga osa võtta Tartu Ülikooli professori C. Fr. Ledebouri korraldatud Altai ekspeditsioonist. Ekspeditsioonipiirkonnas (Barnaul, Zmeinogorsk, Altai idaosa) töötas ta kuni 1830. aastani.

1830-1832 ekspeditsioon (diplomaatilise missiooni koosseisus) Mongooliasse ja läbi Gobi kõrbe Pekingisse.

1832 teine ekspeditsioon Altaisse Tshuja jõe ja Teletsi järve piirkonda.

1833 määrati Kaasani Ülikooli erakorraliseks botaanika professoriks, nimetati Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.

1834 abiellus Peterburis Wilhelmine Amalie Schreiberiga. Sellest abielust sündis tütar Marie Elisabeth (1834-1909).

1835 töötas Saraatovi lõunaosas ja Astrahani gubermangu põhjaosas, ekspeditsioon Volga alamjooksule.

1836 valiti professoriks Tartu Ülikoolis, samal aastal määrati ka kateedri juhatajaks ja botaanikaaia direktoriks.

1857-1859 osales Vene Geograafiaseltsi ekspeditsioonil Pärsiasse (Iraani). Marshruut läbis Tbilisi, Baku, Astrabadi Kaspia mere ääres, Nishapuri, Meshmedi ja suundus Herati; 1858. a. mitmesugused ekspeditsioonid Pärsias, 1859. aastal pöördus läbi Teherani ja Tbilisi tagasi Tartusse.

A. G. v. Bunge oli esimene puhtalt botaanika professor Tartu Ülikoolis, Tartu Ülikooli kasvandik, professor C. Ledebouri õpilane. Ta oli 19. sajandi väljapaistvamaid taimesüstemaatikuid. Kirjutanud paljude raskete taimeperekondade monograafiad: hundihammas Astragalus (Fabaceae), lipphernes Oxytropis (Fabaceae), siilirohi Acantholimon (Plumbaginaceae), anabas Anabasis (Chenopodiaceae), mesiohakas Echinops (Asteraceae), Cousinia (Asteraceae), heliotroop Heliotropium (Boraginaceae), emajuur Gentiana (Gentianaceae), tamarisk Tamarix (Tamaricaceae), hanemalts Chenopodium (Chenopodiaceae), teeleheliste triibus Plantagineae (Plantaginaceae). Kirjutanud esimese ülevaate Venemaa steppide ja Kesk-Aasia floorast, uurimusi Mongoolia, Hiina ja Iraani floorast. Oma ekspeditsioonidelt tõi A. G. v. Bunge kaasa rikkaliku herbaarmaterjali, mille alusel kirjeldas palju teadusele uusi liike.

A. G. v. Bunge täiendas oluliselt Tartu Botaanikaaia troopiliste taimede kogusid (orhideed, võhad, bromeeliad, kaktused, palmid). Seoses sellega ehitati 1855-1858 ümber kasvuhooned (orhideede kasvuhoone, väike külmkasvuhoone).

Üleeuroopalise kuulsusega teadlasena on A. G. v. Bunge teaduslukku läinud kui üks geograafilis-morfoloogilise meetodi rajajaid taimesüstemaatikas. Oma teenete tõttu valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia ja mitme välismaise erialaseltsi (sh. Londoni Linné Seltsi ja Briti Kuningliku Ühingu) auliikmeks.

1823., 1824., 1840., 1842. ja 1851. toimunud reisid Eesti- ja Liivimaa floora uurimiseks tipnesid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa floora koostamisega 1853. aastal ja eksikaatkogu koostamisega, millel on siiani esmase tõendmaterjalina suur väärtus Baltimaade taimeuuringutes.

A. G. v. Bunge  pööras tähelepanu praktilistele botaanikale õpetamise mitmekülgsusele, loengukursustes luges ka Liivimaa floorat.

1841 abiellus Elisabeth Karoline von Pistohlkorsiga. 1844 sündis poeg Gustav Piers Alexander (surn. 1920), hilisem tuntud biokeemik. 1851 sündis poeg Alexander (surn. 1930), hilisem tuntud zooloog ja Artktika-uurija.

1852 täitus 25 aastat töötamist professorina Tartu ülikoolis (erandkorras pikendati professuuri 5 aasta kaupa veel kolmel korral).

1860 töötas A. G. v. Bunge herbaariumides väljaspool Tartut (kontrollis määranguid ja töötas võrdlervalt teiste kogujate nagu A. Schrenk, A. v. Middendorff, G. Radde, A. Lehmanni ja A. Czekanowski herbaarmaterjalidega).

1860 abiellus Tartus Luise Struvega.

1866 töötas herbaariumides väljaspool Tartut.

1867 aasta viimasel päeval tähistati suure pidulikkusega 40 aasta tööjuubelit professorina ja valiti emeriitprofessoriks, edaspidi pühendus täie jõuga Pärsia materjalide läbi töötamisele.

1874 osales botaanikakongressil Firenzes.

1875 (6.12. u.k.) tähistati 50 aasta möödumist doktoritöö kaitsmisest, valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks.

Alexander Georg von Bunge suri 6.07. (18.07. u.k.) 1890 Virumaal, Kiltsis, Mötliku (Mätliku, Mõtliku) talus (kõrvalmõisas). Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.

Enamus A. G. v. Bunge isiklikust herbaariumist müüdi peale tema surma Pariisi E. Cossonile, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudis on hoiul ohtralt duplikaate ja Eesti- Liivi- ja Kuramaa taimede eksikaatkogu (Flora exiccata Liv-, Est-, und Kurlands, Cent. I-X).

Tema auks on nimetatud taimeperekond Bungea soomukaliste (Orobanchiaceae) sugukonnast ja suur hulk erinevaid taimeliike näiteks Bunge karukell (Pulsatilla bungeana C.A. Mey), Bunge kikkapuu (Euonymus bungeana Maxim.), Bunge lauk (Allium bungei Boiss.), Bunge mänd (Pinus bungeana Zucc. ex Endl.) Bunge saar (Fraxinus bungeana A. DC.), Bunge saatusepuu (Clerodendrum bungei Steud.) Bunge trompetipuu (Catalpa bungei C.A. Mey.).

A. G. v. Bunge tähtsamad tööd:

Enumeratio plantarum quas in China boreali collegit, St. Peterburg, 1831.
Plantarum Mongolico-Chinensium decas I, Kasan, 1835
Al. Lehmanni reliquiae botanicae, St. Peterburg, 1851
Beiträge zur Kenntnis der Flora Russlands u. der Steppen Central-Asiens Beiträge zur Kenntnis der Flora Russlands u. der Steppen Central-Asiens, St.Petersburg, 1851
Icones plantarum novarum vel minus cognitarum, in itinere per deserta Asiae mediae collectarum, Riga 1851
Tentamen generis Tamaricum, Derpt, 1852
Anabasearum revisio, St. Peterburg, 1862
Die Arten der Gattung Cousinia, St. Peterburg, 1865
Generis Astragali species gerontogaeae I-II, St. Peterburg, 1868 - 1869
Weite und enge Verbreitungsbezirke einiger Pflanzen Derpt, 1872
Die Gattung Acantholimon,  St. Peterburg, 1872
Species generis Oxytropis,  St. Peterburg, 1874
Enumeratio Salsolacearum Mongoliae St. Peterburg, 1879
Enumeratio Salsolacearum centrasiaticarum St. Peterburg, 1880
Pflanzengeogr. Betrachtungen über die Familie der Chenopodieen St. Peterburg, 1880

A. G. v. Bungest on kirjutatud: 

Vello Kaavere, 1977. Alexander von Bunge (vanem), Venemaa, Pärsia ja Eesti floora uurija. Eesti Loodus, 1. lk 26-29.


29.10.2003.