Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühm

Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi makroökoloogia töörühm on uurimise alla võtnud biodiversiteedi eri aspektid globaalsest skaalast rohujuure tasandini (seda just sõna otseses mõttes). Vaatluse all on bioloogiline mitmekesisus nii täna kui tuhat aastat tagasi, nii ühes maailmajaos kui ka ühel ruutmeetril, nii maa all kui maa peal. LOE LÄHEMALT meie tegemistest ning vaata KAARDILT meie töörühma uurimisalade asukohti ning osalemisi konverentsidel!

Hakka ka meie TWITTERI jälgijaks ning loe tööde kohta lähemalt BLOGIST.



UUDISED

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2017 Doktorandid käisid Tenerifel taimkatte kõrgusvööndilisust õppimas

Kaheksa doktoranti Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnika Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist, sealhulgas Madli meie töörühmast, osalesid aprillis Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli poolt korraldatud välipraktikumis Tenerifel, kus ühe nädala jooksul õpiti tundma taimkatte kõrgusvööndilisi mustreid. Tenerife oma mitmekesiste taimekoosluste ja järsu kõrgusgradiendiga on ideaalne mudelsaar uurimaks, kuidas ökoloogilised ja evolutsioonilised protsessid taimkatet kujundavad. Lisaks oli doktorantidel võimalus tutvuda kaasaegse ökoloogia meetoditega, kogudes mullaproove meie heade kolleegide, taimeökoloogide teadustöö tarbeks.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2017 Uus artikkel maastiku struktuuri mõjust endeemse saaremaa robirohu geneetilisele mitmekesisusele

Tsipe Aavik, Marge Thetloff, Evelyn Uuemaa, Tiina Talve ja Tatjana Oja hindasid, kuidas mõjutab maastiku struktuur haruldase endeemse taimeliigi saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis) geneetilist mitmekesisust. Ilmnes, et kõik uuritavad populatsioonid on hiljuti läbinud pudelikaela – robirohu populatsioonid on märkimisväärselt kahanenud. Selle põhjuseks on tõenäoliselt viimase sajandi jooksul aset leidnud laialdased maastikumuutused. Populatsioonidesisest geneetilist mitmekesisust kahandas metsade osakaalu suurenemine ümbritsevas maastikus. Niisiis tuleks populatsioonidevahelise leviste ja õietolmu leviku soodustamiseks mitte üksnes suurendada kasvukohtade pindala ja ruumilist sidusust, vaid arvestada tuleks ka kasvukohtade vahele jääva maastiku iseloomuga.

Aavik, T., Talve, T., Thetloff, M., Uuemaa, E., Oja, T. (2017) Genetic consequences of landscape change for rare endemic plants – A case study of Rhinanthus osiliensis. Biological Conservation 210: 125-135.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2017 Uus artikkel uurib levimispiirangu osatähtsust tumeda elurikkuse kujunemisel Euroopas
Positiivsed väärtused tähistavad potentsiaalset levimispiirangut.Positiivsed väärtused tähistavad potentsiaalset levimispiirangut.
Kersti, Argo, Meelis ning nende saksa kolleeg Jens Kattge avaldasid hiljuti ajakirjas Journal of Biogeography uue artikli, mis uurib liikide levimisvõime ja tumedasse elurikkusesse kuulumise vahelist seost Euroopa skaalal. Töös kasutati ca. 10 x 10 km taimkatte ruute seitsmest Kesk- ja Põhja-Euroopa regioonist, et võrrelda vaadeldud ja tumedasse elurikkusesse kuuluvate liikide levimisvõimet. Uurimus näitab, et taimede kehv levimisvõime (vähene seemnetoodang ja levimiskaugus) takistab suurel määral liikide levimist potentsiaalselt sobivatesse kasvupaikadesse. Lisaks viitavad artikli tulemused, et levimispiirangut vähendab inimtegevus, eriti põllumajandus, ning levimispiirangu tähtsus kahaneb ka tugeva abiootilise ja biootilise stressi tingimustes.

Riibak, K., Ronk, A., Kattge, J., Pärtel, M. (2017) Dispersal limitation determines large-scale dark diversity in Central and Northern Europe. Journal of Biogeography, doi: 10.1111/jbi.13000.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2017 Jon ja Meelis töötasid välja uue meetodi koosluste võimalike uute asunike ennustamiseks

Ökoloogia üks suurtest eesmärkidest on aru saada, miks just teatud liigid mingi elupaiga asustavad ja miks teised liigid selleks võimelised ei ole. See on oluline ka looduskaitses, näiteks, et aidata kaasa koosluste taastumisele sobivate liikidega või hoida ära võõrliikide sissetunge. Jon ja Meelis töötasid välja meetodi, mis võrdleb liikide tunnuseid uuritava ala ümbruskonna liiginimekirjas, elupaigaspetsiifilises liigifondis ja tegelikult kooslust asustavate liikide hulgas. Selle meetodi abil saab prognoosida, millised liigid lisaks olemasolevatele võiksid antud elupaika asustada. Töö ühe osana töötati välja ka uus liikide erinevuse mõõdik – funktsionaalne naabrus. Meetodit testiti Eesti niidukooslustes, kuhu katseliselt oli lisatud erinevate liikide seemneid. Funktsionaalse naabruse abil suudeti ennustada ligikaudu 50% liikide asustusvõimest, mis on palju täpsem tulemus kui enamus varasemaid prognoose.


Bennett, J. A., & Pärtel, M. (2017). Predicting species establishment using absent species and functional neighborhoods Ecology and Evolution, doi:10.1002/ece3.2804.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2017 Tervitame uut järeldoktorit Sabrinat

Meil on hea meel tervitada enda töörühmas uut järeldoktorit, Sabrina Trägerit Saksamaalt, kes uurib maastikugeneetika mustreid loopealsete liikidel, pöörates erilist tähelepanu harilikule nurmenukule (Primula veris). Sabrina uurimistöö on osa suurest loopealstete taastamisporojektist, mis keskendub taastamisega kaasnevatele võimalikele muutustele nende ainulaadsete koosluste elurikkuses.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Madli külastas Holger Krefti töörühma Saksmaal

Doktorant Madli veetis kolm kuud Göttingenis Saksamaal, töötades prof. Holger Krefti juhitava makroökoloogia töörühma juures. Koostöös töörühma liikmetega täiendas Madli oma saarte liigirikkuse tekkimist käsitlevaid arvutisimulatsioone, lisades saartele geoloogilise dünaamilisuse ja uurides jääaegse rannajoone olulisust saarte elurikkuse kujunemisele. Teadustööd Saksamaal rahastas Archimedese Kristjan Jaagu osalise õppe stipendium.
Lisaks teadusele pakkus aga väike muinasjutuline saksa linn ka palju muid võimalusi aja veetmiseks ning töörühmaga jõuluturu külastamine oli jõulueelsel Saksamaal lausa kohustuslik.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Biogeograafia konverents teisel pool Atlandi ookeani

Meelis ja Robert osalesid 8. rahvusvahelise biogeograafia konverentsil, mis leidis aset 9-13. jaanuaril Arizonases. Lisaks teiste teadlaste põnevate ettekannete kuulamisele tutvustasid nad ka enda viimaseid uurimustulemusi. Meelis rääkis arbuskulaarse mükoriisa lokaalsetest ja regionaalsetest mustritest ning Robert liikide agregatsiooni kvantifitseerimisest.










--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Uus artikkel näitab pikaajalise majandamise olulisust liikide väikeseskaalalisele kooseksisteerimisele

Liina Saar, Meelis Pärtel ja Aveliina Helm koos Tšehhi kolleegi Francesco de Belloga avaldasid ajakirjas Oecologia artikli, kus nad näitasid, et liikide koosesinemise reeglid ja liikide tunnuseline jaotus on pikaajaliselt hooldatud niidul teistsugused kui hüljatud või alles kujuneval niidul, kuid need erinevused tulevad esile ainult siis, kui vaadelda liikide kooseksisteerimist väga väikesel skaalal. Uurimus näitas, et pikaajaline majandamine kujundab liikide konkurentsisuhteid ning võimaldab väikesel ruumiskaalal koos eksisteerida hulgal erinevate tunnustega ja elupaiganõudlustega liikidel, samas kui hüljatud või alles kujunevatel niitudel eksisteerivad koos pigem sarnaste tunnuste ja elupaiganõudlustega liigid. Liikide kooseksisteerimise mustrite parem tundmine aitab kujundada koosluste kaitset ja taastamist ning leevendada globaalsete muutuste mõju.

Saar, L., de Bello, F., Pärtel, M., Helm, A. (2017). Trait assembly in grasslands depends on habitat history and spatial scale. Oecologia, in press DOI 10.1007/s00442-017-3812-9.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2016 Uus artikkel uurib elurikkuse ja invasiooni edukuse vahelisi seoseid

Äsja ajakirjas Ecology Letters ilmunud uurimustöö näitab, et taimede elurikkuse ja invasiooni edukuse vahelised seosed on märksa paremini mõistetavad, kui on arvestatud liigifondiga. Tegemist oli mahukaid välitöid hõlmava eksperi-mendiga, mida juhtis meie endine järeldoktor Jonathan Bennett.
Artikli autorid istutasid sadu taimi ja külvasid tuhandeid seemneid 29 Kagu-Eesti rohumaale, kus lisaks hinnati ära ka lokaalne elurikkus ja ümbruskonna liigifond. Uurimus näitas, et lokaalne elurikkus ja liigifond (mõõdetud koosluse täielikkusena) mõjub sisse tungivatele taimedele sageli erinevalt, sõltudes nende elufaasist. Kokkuvõtteks võib öelda, et liigifond ja koosluse täielikkus võimaldab palju paremini invasioone seletada kui ainult liigirikkusega arvestamine.

Bennett, J. A., Riibak, K., Kook, E., Reier, Ü., Tamme, R., Guillermo Bueno, C., Pärtel, M. (2016) Species pools, community completeness and invasion: disentangling diversity effects on the establishment of native and alien species. Ecology Letters 19, 1496–1505.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2016 Töörühma sügis-talvine seminar

Makroökoloogia töörühma sügis-talvine seminar toimus 8-9. novembril Viljandis Peetrimõisa külalistemajas. Seekordne seminar keskendus funktsionaalse mitmekesisue erinevatele aspektidele. Lisaks meie praegustele töörühma liikmetele võtsid seminarist osa ning esitasid oma uusimaid tulemusi ja ideid ka meie kolleeg Kalle Olli ning endine liige Lauri Laanisto. Loodame, et tehtud ettekanded ja neile järgnenud diskussioonid olid kasulikud ning aitasid luua aluspinda edaspidiseks efektiivseks koostööks! Vaata ka fotogaleriid!







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2016 Uus artikkel hübriidsete koosluste looduskaitselisest väärtusest

Liis, Liina ja Aveliina avaldasid koostöös meie endise doktorandi Krista Takkise ning Tšehhi kolleegi Francesco de Bello-ga uue artikli ajakirjas Biodiversity and Conservation. Nad uurisid Põhja-Eesti degradeerunud loopealsete taimede liigirikkust, funktsionaalset ja fülogeneetilist mitmekesisust ning võrdlesid 90 aastat tagasi kogutud andmetega. Hoolimata suurest pindala kaost (~90%), karjatamise lakkamisest ja viljakamatest keskkonna tingimustest on nende liigirikkus oluliselt kõrgem kui ajalooliselt. Liigirikkus on tõusnud aga peamiselt tänu loodudele mitteiseloomulike liikide invasioonile, mistõttu on nad oma väärtuse looniitudena kaotanud. Lämmastiku saastuse ja isoleerituse tõttu Lääne-Eesti loopealsetest on nende taastamine loopealsetena keeruline ja ei pruugi täielikult õnnestuda, kuid meil on võimalus neid majandada hübriidsete kooslustena. Karjatamise/niitmise taasalustamine hoiaks ära nende edasise degradeerumise ning annaks tänu oma kõrgele liigirikkusele panuse Põhja-Eesti regiooni biodiversiteedi säilimisele. Seega soovitavad artikli autorid mõtlema hakata ka hübriidsete ja uudsete ökosüsteemide rollile tänapäeva antropogeensetes maastikes ning arvestada nende üha kasvavat hulka jätkuvate maakasutuse ja kliima muutuste valguses.

Kasari, L., Saar, L., de Bello, F., Takkis, K., Helm, A. (2016) Hybrid ecosystems can contribute to local biodiversity conservation. Biodiv Conserv, doi:10.1007/s10531-016-1218-3.

Liis andis samal teemal väikese intervjuu ka Vikerraadio teadussaates Labor.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Aveliina rääkis Osoonile igaühe looduskaitsest

ETV saade Osoon käis külas töörühma vanemteaduril Aveliina Helmil looduskaitsest rääkimas. Arutluse all oli, miks on lammaste pidamine elurikkusele kasulik, kuidas saab kasutada looduslike taimeliikide seemneid ning mis on igaühe looduskaitse. Vaata järele ja loe lähemalt Novaatorist.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Meie töörühmaga ühines kolm uut järeldoktorit

Carlos Pérez Carmona on pärit Hispaaniast. Makroökoloogia töörühmas keskendub ta oma teadustöös liikide tunnuste tumedale mitmekesisusele. Lisaks on ta huvitatud liigisisese tunnuste varieeruvuse uurimisest, kombineerides analüütilisi vahendeid eksperimentaalsete lähenemistega.

Aurèle Toussaint on Prantsusmaalt pärit järeldoktor. Teda huvitavad erinevate liigirühmade suureskaalalised leviku ja funktsionaalse mitmekesisuse mustrid. Aurèle eesmärgiks on välja arendada uusi statistilisi mudeleid ja biodiversiteedi indekseid, kasutades statistikaprogrammi R.

Norbertas Noreika on pärit Leedust. Tema teadustöö eesmärgiks makroökoloogia töörühmas on välja selgitada bioloogilise mitmekesisuse ja produktiivsuse seosed vanades metsaökosüsteemides. Uurimise all on taimed, erinevad mullaorganismid ja jooksiklased (Carabidae). Norbertas osaleb ka loopealsete taastamise projektis "Elu Alvaritele".

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Ene Kook ja Argo Ronk kaitsesid doktorikraadi!

5. septembril kaitses Ene Kook Tartu Ülikooli senati saalis oma doktoritöö “Genetic diversity and evolution of Pulmonaria angustifolia L. and Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae)“ (Pulmonaria angustifolia L. ja Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae) geneetiline mitmekesisus ja evolutsioon) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Ene juhendajateks olid Silvia ja Ülle ning oponendiks professor Jan Kirschner Tšehhi Teaduste Akadeemiast.






Vahetult pärast Enet kaitses 15. septembril oma doktoritöö väga edukalt ka Argo Ronk. Argo doktoritöö teemaks oli “Taimede mitmekesisus Euroopas: vaadeldud ja tume elurikkus“ ning juhendajaks Meelis. Oponendiks oli Jens-Christian Svenning Aarhusi ülikoolist Taanist.
Argo jätkab teaduse tegemist järeldoktorandina Ameerika Ühendriikides, Pennsylvania Ülikoolis, professor Brenda Casper´i töörühmas.


Palju õnne ja edu, doktor Kook ja doktor Ronk!






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Välitööd Saaremaal ja Muhus

Suve lõpul külastasid Marge ja Iris Saaremaa ja Muhu loopealseid, et koguda mägirsitiku (Trifolium montanum) seemneid. Välitööde käigus mõõdeti ka erinevaid keskkonnaparameetreid, nagu mullaniiskus, valgustingimused, populatsioonide suurus hinnang, mulla sügavus jne, et täiendada olemasolevat andmestikku uurimaks maastiku struktuuri mõju niiduliikide geneetilisele mitmekesisusele ja geenivoolule.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Aveliina ja Tsipe osalesid 10-ndal Euroopa Taastamisökoloogia Konverentsil

Kümnes Euroopa Taastamisökoloogia Konverents leidis aset 22-26. augustil Freisingi linnakeses Saksamaal. Konverents andis ülevaate uusimatest teoreetilistest ja praktilistest suundumustest erinevate koosluste taastamiseks kasutatavate meetodite vallas. Aveliina tegi ettekande "Elu Alvaritele" projektialade elurikkuse seirest. Ta osales ettekandega ka sessioonis, mis käsitles seemnepanga ning seemnete leviku rolli koosluste taastamises. Tsipe pidas ettekande seemnefirmade poolt toodetud seemnesegude kasutamise võimalikest tagajärgedest taimede geneetilisele mitmekesisusele ja sellega seotud kohasusele. Aveliina ja Tsipe osalesid ka huvitaval ekskursioonil, mis muuhulgas viis nad seemnefirmasse, kus toodetakse koosluste taastamiseks kasutatavaid seemnesegusid.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Projekti „Nutikas elurikkuse kaitse“ välitööd Pärnu- ja Viljandimaal ning Lõuna-Eestis

Projekti eesmärgiks on metsade tunnusliku, teisenenud ja tumeda elurikkuse abil välja selgitada, kuidas ja millised metsi oleks Eestis elurikkuse seisukohast kõige otstarbekam kaitsta. Selleks vajalikud välitööd viidi läbi hästi säilinud vanades metsades, kus võis eeldada suhteliselt väikest inimmõju. Välitöödel osalesid Kersti, Ülle, Ene, Liis, Madli ja Norbertas, aga samuti ka Meelis ja Aveliina. Kõigepealt (mais ja juunis) valiti ja tähistati sobivad 100 uurimisala. Seejärel (juuni-august) määrati nendel aladel kõigis metsataimestiku rinnetes (sambla-, rohu/puhma-, põõsa- ja puurinne) liigiline koosseis ning katvus liikide kaupa. Lisaks koguti andmeid puistu struktuuri, uuenemise ja puidu tagavara kohta. Metsamulla iseloomustamiseks mõõdeti igas metsas kõdu ja huumuskihi tüsedus ja võeti mullaproovid mulla koostise ja mükoriisaseente uurimiseks. Praegu on veel pooleli andmete kogumine samblike ja puutüvedel kasvavate sammalde kohta, mida teeb meie hea kolleeg Tiina Randlane mükoloogia õppetoolist.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Uus artikkel tumedast elurikkusest suurel skaalal

Argo Ronk ja Meelis Pärtel avaldasid koostöös Tšehhi kolleegide Francesco de Bello ning Pavel Fibich-ga uue artikli tumedast elurikkusest ajakirjas Ecology and Evolution. Antud töös kasutati kahte matemaatilist meetodit hindamaks tumeda elurikkuse suurust ja liigilist koosseisu Euroopa skaalas. Leiti, et mõlemad meetodid andsid üldiselt sarnaseid tulemusi, kuid mõlemad meetodid andsid ka unikaalselt informatsiooni, mistõttu pakuti välja semi-kvantitatiivne lähenemise tumedale elurikkusele – konsensuslik ja ühendatud tume elurikkus, vastavalt kas leitud mõlema või vähemalt ühe metoodikaga. Konsensusliku tumeda elurikkuse käsitlus võiks olla oluline looduskaitsele, kuna nende tumeda elurikkuse liikide puhul on meil suurem kindlus, samas ühendatud tumeda elurikkuse käsitlus võiks olla oluline suureskaalaliste elurikkuse uuringutes, kuna antud käsitlus hõlmab kogu informatsiooni kahest meetodist. Erinevate meetodite kombineerimine annab uue vaatenurga kuidas hinnata tumedat elurikkust.

Ronk, A., de Bello, F., Fibich, P., Pärtel, M. (2016) Large-scale dark diversity estimates: new perspectives with combined methods. Ecol Evol, doi:10.1002/ece3.2371.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Ülle ja Tiiu osalesid juhendajatena Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu X suvekoolis

Ülle Reier ja Tiiu Kupper osalesid 23.augustil juhendajatena Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu X suvekoolis Räpinas. Tegemist oli Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia poolt juhitava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EV100 laste ja noorte projektide vooru „Eesti taimevaramu“ sissejuhatava üritusega. Projekt on Eesti üldhariduskoolide ning teadusasutuste koostööalgatus, mille käigus kogutakse ja eksponeeritakse Eesti botaanilist mitmekesisust ning edendatakse uue põlvkonna keskkonnateadlikkust. Projekt lõpeb 2017. aasta lõpuga. Ülle andis lühiülevaate Eesti botaanilistest teaduskogudest, keskendudes TÜ loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumis hoitavale Eesti vanimale ja suurimale teaduslikule herbaariumile ja selle kasutamisele teadustöös. Peale seda tutvustasid Ülle ja Tiiu praktiliselt, kuidas teaduskogudele kohaselt taimi koguda. Tiiu koostas sammaltaimede näituse.

Lisainfo

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
TÜ Loodusmuuseum ja botaanikaaed

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Ülle ja Ene osalesid juhendajatena GLOBE’i suvelaagris

Foto: Rasmus PitkänenFoto: Rasmus PitkänenÜlle Reier ja Ene Kook osalesid juhendajatena 8. - 10. august Jõgevamaal Voorel toimunud GLOBE’i 19. suvelaagris. GLOBE (The Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on rahvusvaheline teadus- ja haridusprogramm, mis võimaldab õpilastel ja teistel huvilistel läbi teadusliku andmekogumise ja analüüsimeetodite paremini aru saada keskkonnast. GLOBE suvelaager on iga-aastane Eesti parimate GLOBE õpilaste, õpetajate ning teadlaste kohtumispaik, uurimaks kohalikku loodust ning jagamaks uusi ideid ja oskusi, ühtlasi on see aastat kokkuvõttev üritus.
Ülle ja Ene korraldada olid esimesel päeval kaks õppesessiooni puude ja põõsaste tundmiseks ja selle põhjal näituse tegemine. Teisel päeval juhendati üht rühma metsa taimkatte kirjeldamisel; tulemuste põhjal tehti kokkuvõte ja kolmandal päeval ettekanne. Kolmandal ja ühtlasi viimasel laagripäeval oli puude-põõsaste tundmine ka üks võistlusmängude osa.
Üleilmne teadus- ja haridusprogramm GLOBE sai möödunud aastal 20. aastaseks. Tänavu möödus 20 aastat Eesti liitumisest programmiga. Ülle on suvelaagrites taimi õpetanud alates 1998. aastast. Algusest peale toetab üritust USA Suursaatkond Eestis ja avamisel on alati kohal ka suursaadik.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2016 Uus artikkel mulla heterogeensuse mõjust taimekooslustele

Meie töörühma endine doktorant Riin Tamme avaldas koos Meelis Pärteli, Antonio Gazoli, Jodi Price’i ja Inga Hiiesaluga uue artikli ajakirjas Journal of Vegetation Science. Tegemist on kolmanda artikliga meie heterogeensuse eksperimendist ning seekord on vaatluse all, kuidas mõjub mulla väikeseskaalaline laigulisus koosluse taimeliikidele. Nad kasvatasid 15 rohumaa taimeliiki heterogeenses ja homogeenses mullas ning leidsid, et vaid üksikud dominantsed liigid saavad mullalaikudest kasu ning kasvavad suuremaks. See omakorda muudab konkurentsisuhteid heterogeensetes tingimustes ning väiksemad taimed tõrjutakse kooslusest välja. Nende tulemused aitavad selgitada, miks ja kuidas keskkonna heterogeensus väikesel skaalal liigirikkust vähendab.

Tamme, R., Gazol, A., Price, J. N., Hiiesalu, I. and Pärtel, M. (2016) Co-occurring grassland species vary in their responses to fine-scale soil heterogeneity. Journal of Vegetation Science, doi: 10.1111/jvs.12431.

Vaata ka eksperimendi varasemaid tulemusi heterogeensuse mõjust taimekoosluse mitmekesisusele ja taime-tunnustele.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2016 Madli osales saarte bioloogia konverentsil Island Biology 2016

Doktorant Madli osales 18.07-22.07 saarte bioloogia konverentsil Assoori saarestikus Terceira saarel. Viie päeva jooksul sai saarte ökoloogia, evolutsiooni ja looduskaitse teemalisi inspireerivaid ettekandeid kuulata nii tuntud ja tunnustatud spetsialistidelt kui ka alles alustavatelt noortelt teadlastelt. Teiste hulgas esinesid näiteks Robert J. Whittaker, Daniel Simberloff, Rosemary Gillespie ja Lawrence R. Heaney.

Madli esitles posterettekande kujul oma tööd saarte elurikkuse kujunemist jäljendavatest arvutisimulatsioonidest ning sai oma tööle palju huvitavat tagasisidet.

Tema tegemistest doktorantuuris saab lugeda ka hiljuti Novaatoris ilmunud populaarteaduslikust artiklist "Teadlased asuvad arvutisimulatsioonide abil elurikkuse saladustele jälile".



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2016 Uus artikkel makroökoloogia tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse uurimisel

Meelis avaldas koostöös Jon Bennetti (meie endine järeldoktor) ja Martin Zobeliga (Taimeökoloogia töörühma juht) lühikese ülevaateartikli makroökoloogia olulisusest nii regionaalsel kui lokaalsel skaalal. Autorid toovad välja, et biodiversiteedi mustrite täielikuks mõistmiseks lokaalsel skaalal on vaja arvesse võtta ka regionaalsel skaalal toimuvad protsessid. Tänaseks on kogunenud juba piisaval hulgal makroökoloogilisi andmeid, arenenud on ka proovide kogumise tehnikad ja analüütilised meetodid, mis kõik võimaldab meil paremini toime tulla praeguste ja tulevaste katsumustega ökoloogias ning looduskaitses.


Pärtel, M., Bennett, J.A. & Zobel, M. (2016) Macroecology of biodiversity: disentangling local and regional effects. New Phytologist 211: 404–410.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2016 Meelis andis intervjuu IAVSi uudiskirjale

Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni (IAVSi) uudiskirja juuninumbrist leiab intervjuu Meelisega, kellel lisaks makroökoloogia töörühma juhtimisele on aega kahe silmapaistva IAVSi ajakirja (Journal of Vegetation Science ja Applied Vegetation Science) peatoimetamiseks. The IAVS Bulletin uuris Meeliselt, kuidas temast sai peatoimetaja, mis on toimetajatöö võlud, milline on hea arvustus ning lõpuks – kuidas teadusest lõõgastuda. Lisaks saab lugeda, millist oma artiklit Meelis eriti oluliseks peab ning milline teaduskirjandus on teda kõige rohkem inspireerinud.
IAVSi uudiskiri The IAVS Bulletin ilmub digitaalsel kujul neli korda aastas ning selle eesmärgiks on liikmeid huvitavate teemade vahendamine, samuti ühingu kohtumiste ja tegevuste ametlik kajastamine.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2016 Tumedat elurikkust käsitlev blogipostitus kümne loetuma hulgas vaid ühe nädalaga!

Meie endine töörühmaliige dr. Rob Lewis ja prof. Meelis Pärtel kirjutasid ajakirja Methods in Ecology and Evolution ametlikku ajaveebi ülevaatliku postituse tumeda elurikkuse kontseptsiooni, hindamismeetodite ja rakendusvõimaluste kohta. Kirjutis on hõlpsalt jälgitav, sisaldades palju illustratiivset materjali; lisatud on ka viited varasematele tumedat elurikkust käsitlevatele publikatsioonidele. Meil on hea meel, et see kokkuvõtlik postitus on ajaveebi lugejatele meeldinud ja jõudnud vaid ühe nädalaga 2016 aasta kümne kõige loetuma hulka!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2016 Töörühma kevadseminar uues Laelatu välibaasis

Seekordne makroökoloogia töörühma kevadseminar toimus 14-15 aprill värskelt avatud ja kaunis Laelatu välibaasis. Lisaks meie praegustele töörühma liikmetele võtsid seminarist osa ka meie endised liikmed Dr. Rob Lewis ja Jon Bennett ning kolleegid Martin Zobeli töörühmast, kellega meil on olnud head koostöösidemed. Loodame, et kahe päeva jooksul tehtud ettekanded ja neile järgnenud diskussioonid olid igati kasulikud ning aitasid luua aluspinda edaspidiseks koostööks! Vaata ka seminaril tehtud pildigaleriid!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2016 Uus artikkel tumeda elurikkuse rakendamisest looduskaitses

Meie endisel töörühma liikmel, dr. Rob Lewis’el, ilmus hiljuti ajakirjas Conservation Biology koostöö artikkel tumeda elurikkuse rakendamisvõimaluste kohta looduskaitses. Artikkel valmis Eesti ja Tšehhi ökoloogide vahel toimunud arutelude käigus ning keskendub sellele, kuidas tumeda elurikkuse kontseptsioon võiks olla abiks looduskaitseliselt oluliste elupaikade kindlaks tegemisel, elupaikade taastamisel ja invasioonide ohjamisel. Loe rohkem uuest artiklist ja Robi varasematest töödest meie blogis.

Lewis, R. J., Bello, F., Bennett, J. A., Fibich, P., Finerty, G. E., Götzenberger, L., Hiiesalu, I., Kasari, L., Lepš, J., Májeková, M., Mudrák, O., Riibak, K., Ronk, A., Rychtecká, T., Vitová, A., and Pärtel, M. (2016) Applying the dark diversity concept to nature conservation. Conservation Biology, doi:10.1111/cobi.12723.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2016 Botaanika osakonna põnevad töötoad TÜ lahtiste uste päeval

23. märtsil toimus lahtiste uste päev, kus huvilistel oli võimalik tutvuda Tartu Ülikooli õppimisvõimaluste ja erialadega. Botaanika osakond tutvustas Chemicumis kooliõpilastele taimede elu suuri ja väikseid saladusi - väljapanekul olid kohevad hallitusseened, viburitega vetikad ning mitut sorti mükoriisaseeni. Põnevates töötubades tegelesid noortega nii taimefüsioloogid, mükoloogid, maastikugeneetikud kui ka taimeökoloogid. Meie töörühma doktorant Marge Thetloff demonstreeris huvilistele banaani DNA eraldamist. Kersti Riibak (koos Taavi Paaliga Kristjan Zobeli töörühmast) näitasid noortele, kuidas taimetunnuste ja mudelite abil on võimalik kindlaks määrata liikide potentsiaalne levimisvõime. Loodame, et nii mõnelegi noorele muutus erialavaliku tegemine nüüd veelgi lihtsamaks! Vaata ka lahtiste uste päeval tehtud fotogaleriid.


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2016 Hüvasti, Jon!

Jon Bennett veetis viimased kaks ja pool aastat meie töörühmas järeldoktorandina. Nüüdseks on ta tagasi Kanadas, töötades Briti Kolumbia Ülikoolis. Eestis olles käivitas Jon koostöös teiste töörühma liikmetega kaks aastat kestnud eksperimentaalse projekti uurimaks koosluse täielikkuse ja bioloogilise invasiooni edukuse vahelisi seoseid Lõuna-Eesti rohumaade näitel. Lisaks jõudis ta üles seada väiksema-mahulise potikatse, uurimaks konkurentsi ja taimetunnuste varieeruvuse vastastikmõju. Jon avaldas kuus teadusartiklit ning mitmed käsikirjad on veel valmimas.

Jon, me soovime sulle kõike paremat ja loodame sind peagi näha!






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2016 Aveliina osales IPBES-i plenaaristungil Malaisias

Elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) eesmärk on teadvustada elurikkuse ja ökosüsteemide seisund maailmas ning nende mitmekülgne tähtsus inimkonnale. IPBES koostab aruandeid, mis võimaldavad keskkonnapoliitika kujundajatel oma otsustes tugineda
usaldusväärsel teadusinformatsioonil. Aveliina osales Eesti delegatsiooni liikmena IPBESi plenaaristungil, kus muuhulgas võeti vastu koostöökogu esimene globaalne aruanne, mis keskendus tolmeldamisele, tolmeldajatele ning toidutootmisele. Tegu on teadusandmetel, kuid ka põlisrahvastelt kogutud pärimuslikul teadmusel tugineva ülevaatega, mis selgitab tolmeldajate tähtsust toidutootmisel, mesinduses ja mujal ning näitab muutustrende ja teadlikkust suuremas osas maailmas. Plenaaristungil seati uue eesmärgina globaalse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste seisukorda hindava aruande koostamine, mis on plaanitud valmima aastaks 2019.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2016 Maastiku ja keskkonnatingimuste mõju Myosotis laxa s. lato geno- ja fenotüübilisele varieeruvusele

Ene, Silvia, Ülle, Marge, Tsipe ja Aveliina uurisid nende hiljuti ajakirjas Annales Botanici Fennici ilmunud artiklis kuidas M. laxa s. lat. populatsioonide fenotüüpiline ja geneetiline eristumine Läänemere piirkonnas on seotud populatsioone ümbritseva maastiku, populatsioonidevahelise kauguse ja erinevustega keskkonnatingimustes. Nende eesmärgiks oli selgitada kas M. laxa rannikuvorm (M. laxa ssp. baltica, balti lõosilm) on ökotüüpse päritoluga ning tekib sobivates keskkonnatingimustes sõltumatult või on tekkinud Ahvenamaal ja Edela-Soome saarestikus. Selgus, et M. laxa s. lat. geneetiline varieeruvus on korrelatsioonis populatsioone ümbritseva maastiku struktuuriga 1 km raadiuses populatsioonide ümber ning populatsioonide vahelise kauguse ja geneetilise varieeruvuse vahel korrelatsioon puudub. Seega on M. laxa rannikuvorm ökotüüpse päritoluga. Vastupidiselt ootustele ei olnud M. laxa s. lat. geneetiline ja fenotüüpne variatsioon korrelatsioonis populatsioonides valitsevate keskkonnatingimustega. Tõenäoliselt on rannikuvormi fenotüüpsete erinevuste aluseks taime elutsükli epigeneetiline regulatsioon.

Kook E., Pihu S., Reier Ü., Thetloff M., Aavik T., Helm A. (2016) Do landscape dissimilarity and environmental factors affect genetic and phenotypic variability in Myosotis laxa s. lato (Boraginaceae)? Ann. Bot. Fennici 53: 56–66

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2016 Funktsionaalse mitmekesisuse indeksite tegelik tähendus

Ökoloogias on palju mitmesuguseid termineid, mille tähendus ei ole tegelikult üheselt mõistetav. See tekitab ökoloogide seas palju segadust, kui püütakse selgusele jõuda millises kontekstis mingit terminit kasutada. Koostöös Tšehhi ja Hispaania kollegidega avaldasid Robert ja Meelis hiljuti selleteemalise artikli teadusajakirja Oecologia eriväljaandes. Artikkel heidab valgust funktsionaalse mitmekesisuse indeksite tegelikule tähendusele ja olemusele ning ühtlasi pakub ökoloogidele ka R funktsiooni nende arvutamiseks.

de Bello, F., Carmona, C. P., Lepš, J., Szava-Kovats, R., & Pärtel, M. (2016) Functional diversity through the mean trait dissimilarity: resolving shortcomings with existing paradigms and algorithms. Oecologia 1-8.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2016 Geneetiliste uuringute tähtsuse kajastamine Eesti Looduses

Ajakirjas Eesti Loodus ilmus hiljuti makroökoloogia töörühma liikmete kaastööna kaks artiklit, mille põhisõnumiks oli tutvustada geneetiliste meetodite kasutamise võimalusi looduskaitses. Tsipe Aavik ja Aveliina Helm andsid ülevaate geneetilise mitmekesisuse rollist elurikkuse püsimajäämisel. Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Pihu ja Ene Kook kirjutasid sellest, kui olulised on geneetilised uuringud meie taimharulduste kaitses. Mõlemast artiklist võib leida erinevaid näiteid nii makroökoloogia töögrupis kui ka mujal läbiviidud looduskaitsegeneetilistest teadustöödest.

Aavik, T., Helm, A. (2015) Geneetilised uuringud aitavad loodust kaitsta. Eesti Loodus 12:16-20.
Oja, T., Reier, Ü., Pihu, S., Kook, E. (2016) Geneetilised uuringud haruldaste taimeliikide kaitsel. Eesti Loodus 1:24-28.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2016 Mükoriissete seente tumeda elurikkuse töötuba

Taimeökoloogia ja makroökoloogia töörühmade korraldatuna toimus 24-27 jaanuaril töötuba teemal „Arbuskulaar-mükoriissete seente ja nende peremeestaimede tume elurikkus“. Töötoast võttis osa kaheksa väliskülalist seitsmest riigist ning kuus Botaanika osakonna töötajat. Koostöö käigus arutati, kuidas tumeda elurikkuse ning laiemalt liigifondi kontseptsiooni rakendamine aitaks paremini mõista arbuskulaar-mükoriissete ning ektomükoriissete seente elurikkust ning nende seoseid peremeestaimede elurikkusega.
Töötuba rahastas New Phytologist Trust.
Rohkem infot New Phytologist Trust kodulehelt ning Twitteris.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2016 Uus artikkel ajakirjas Nature harutab lahti elurikkuse keerukad seosed

Ökoloogias on pikka aega üleval olnud debatt elurikkuse ja ökosüsteemi toimimise seoste üle. Välja on pakutud, et keskmise produktsiooniga ökosüsteemid on kõige elurikkamad, samas on kaheldud, kas üldist seost üldse eksisteerib. Ajakirjas Nature ilmus 13. jaanuaril USA ökoloogi James Grace juhitud rahvusvahelise töörühma tulemused, mis andsid elurikkuse keerukatest seostest kompleksema käsitluse. Meelis Pärtel meie töörühmast oli värske uurimustöö üheks kaasautoriks.
Analüüsides kasutati rohumaade globaalset andmestikku ja keerukamat analüüsimeetodit. Nimelt kaasati ühte struktuursesse mudelisse elurikkuse andmed nii väikesel skaalal kui ka maastikus, lisaks veel koosluse biomassi ja produktsiooni, mulla- ja valgustingimuste ning regionaalsete keskkonna-tingimuste andmed, mis kirjeldavad liigifondi mõju. Ühtse mudel abil ilmnesid mitmed uudsed seosed, mida samade parameetrite paari-viisilisel uurimisel ei leia.
Üheks tähtsamaks tulemuseks on see, et ka maastiku tasemel määrab elurikkus ökosüsteemi funktsioneerimise – mida liigirikkam ökosüsteem, seda suurem on ka sealne aastane produktsioon. Ei piisa vaid mõningatest vähestest liikidest, nagu mõni teooria on väitnud, vaid iga liik on ökosüsteemi heaoluks oluline. Samuti leiti, et regionaalsed protsessid (liigifond) ja valguskonkurents mõjutavad ühiselt elurikkust. Need kaks protsessi töötavad koos kõigis ökosüsteemides. Üldkokkuvõtteks näitab see töö, et teoreetilised ja metoodilised käsitlused on jõudnud tasemele, mis lubavad nii elurikkuse käitumisest arusaamist, kui ka prognoose tulevikuks – just seda, mida meil globaalse muutuste juures hädasti vaja on. Vaata ka kommentaari artikli kohta ja uudislugusid siit ja siit.

Grace, J.B., Anderson, T.M., Seabloom, E.W., Borer, E.T., Adler, P.B., Harpole, W.S., Hautier, Y., Hillebrand, H., Lind, E.M., Pärtel, M., Bakker, J.D., Buckley, Y.M., Crawley, M.J., Damschen, E.I., Davies, K.F., Fay, P.A., Firn, J., Gruner, D.S., Hector, A., Knops, J.M.H., MacDougall, A.S., Melbourne, B.A., Morgan, J.W., Orrock, J.L., Prober, S.M. & Smith, M.D. (2016) Integrative modelling reveals mechanisms linking productivity and plant species richness. Nature, doi:10.1038/nature16524

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2015 Debatt ajakirjas Science tõi pildile nii koosluse täielikkuse kui tumeda elurikkuse

Ajakirjas Science ilmus 4. detsembril debatt liigifondi teemal. Lauri Laanisto ja Michael J. Hutchings kommenteerisid varasemalt ilmunud globaalset uuringut (Fraser jt., Science, 17. juuli 2015), mis käsitles taimede elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seost ning kuhu oli kaasatud ka meie töörühma liige Jon Bennett ja kolleegid taimeökoloogia töörühmast. Laanisto ja Hutchings analüüsisid globaalses uuringus kasutatud andmestikku uuesti ning leidsid, et kui liigifondi mõju oli arvesse võetud, kadus Fraser jt. poolt leitud produktiivsuse ja elurikkuse vaheline seos. Kriitikale vastamiseks kaasas esmase artikli autor Lauchlan Fraser asja uurima ka Meelis Pärteli. Koostöös näidati, et kui kasutada sobivamat, meie töörühmas välja töötatud tumedal elurikkusel ja koosluse täielikkusel tuginevat metoodikat, siis on küll liigifondi suurusel lokaalsele elurikkusele suur mõju, kuid kõrge produktsiooniga ökosüsteemides mõjutavad lokaalset liigirikkust ka kooslusesisesed protsessid, näiteks konkurents. Seega, nii regionaalsed kui lokaalsed protsessid on olulised elurikkuse mõjutajad. Loe lähemalt ka meie blogipostitusest.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Kersti külastas prof. Angela Moles´i töörühma Austraalias

Professor Angela Moles ja tema töörühmProfessor Angela Moles ja tema töörühmDoktorant Kersti Riibak külastas augustist novembrini prof. Angela Moles´i töörühma Sydney´s, New South-Wales´i Ülikoolis. Selle aja jooksul tegeleti koostöös Angela Moles´i, dr. Riin Tamme, dr. Fiona Thomson´i ja dr. Habacuc Flores-Moreno´ga ühise taimede levimist ja asustamisedukust käsitleva projektiga. Lisaks osales Kersti töörühmas toimunud teadusartikli-aruteludel ja iganädalastel osakonna üld-seminaridel. Vahelduseks teadustööle sai kevadises Sydney´s tutvutud ka vaatamisväärsustega ja külastatud Blue Mountains rahvusparki koos vahvate töörühmaliikmetega. Teadustöö tegemist Austraalias toetas SA Archimedes, Dora T6 programm.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Marge osales Teaduskommunikatsiooni konverentsil

19. novembril osales Marge Tallinnas teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“. Lisaks huvitavale ja informatiivsele konverentsile sai hea uudisena riikliku tunnustuse ka projekt „Elusteadus“ kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel, kus ka Marge tegutseb. Nimelt pälviti noortele suunatud teadusvõistlusega „Teaduslahing“ peapreemia võistluse algatamise ja korraldamise eest. Sellel aastal on Teaduslahingu vägede juhataja Marge Thetloff. Palju õnne!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2015 Koosluste fülogeneetilise mitmekesisuse projekt

Pille sai Eesti Teadusagentuuri poolt uurimistoetuse projektile „Koosluste fülogeneetilise ja funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogilised ja evolutsioonilised mõjutajad“ ajavahemikuks 2016-2019. Palju õnne! Sellele teemale otsitakse ka doktoranti, võta ühendust (pille.gerhold@ut.ee)!











----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2015 Töörühma sügisseminar

Sel aastal toimus meie sügisene töörühmaseminar 5.-6. novembril Taevaskoja puhkekeskuses. Esitati uudseid ideid ja värskeid tulemusi ning saadi vastukaja teistelt. Lisaks põnevale teadusdiskussioonile jäi meil aega jalutuskäiguks Suures Taevaskojas ning nagu tavaks saanud lõppes õhtu kosutava saunaga.











----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2015 Laelatu välibaas avatud

23. oktoobril avasime Tartu Ülikooli Laelatu välibaasi uue maja. Paljud meie töörühma liikmed on Laelatu puisniidul töötanud ja sealt on pärit mitmed meie teadustulemused. Näiteks on meie uuringute järgi Laelatu puisniit taimede väikeseskaalalise elurikkuse maailmarekordi omanik Nüüd on moodsas välibaasis võimalik ööbida ja teha paljusid uuringudi kohapeal. Kindlasti leiab Laelatu välibaas makroökoloogide hulgas suurt kasutust.





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2015 Nele ja Ülle osalesid Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku ohustatuse hindamise treeningkursusel "IUCN Red List Assessor Training Workshop"

Nele Ingerpuu ja Ülle Reier osalisesid 28.09.-1.10.2015 Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku ohustatuse hindamise treeningkursusel Tallinnas. Kursust juhendasid Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku üksuse globaalse liigiprogrammi spetsialistid Caroline Pollock ja Catherine Sayer Suurbritanniast. Peale neli päeva kestnud teoreetilist ja praktilist tööd said ligi 30 Eesti erinevates teadus- ja riigiasutustes töötavat osalejat liigieksperdi tunnistuse, et nad on pädevad hindama liikide ohustatust ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel punaseid nimestikke täiendama. Treeningkursuse korraldas SA Lutreola koostöös Rahvusvahelise Looduskaitseliidu Liigikaitse Komisjoni (IUCN Species Survival Commission) ,Tallinna Loomaaia ja Keskkonnaametiga. Treeningkursus toimus Keskkonnaameti SA KIK looduskaitse programmi projekti "Eesti ohustatud liikide punane nimestik -I. etapp" raames.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2015 Meelis osales Euroopa ökoloogiaföderatsiooni konverentsil

Meelis Pärtel osales 21-25 septembril Euroopa ökoloogiaföderatsiooni konverentsil „Ökoloogia kokkupuutepunktid“ Roomas. Osaledes kolleeg Martin Zobeli organiseeritud sessiooni „Peidetud ja tume elurikkus – molekulidest makroökoloogiani“ avaesinejana. Meelis rääkis Euroopa taimede vaadeldud ja tumedast elurikkusest. Ettekanne sai palju positiivset vastukaja. Sessioonil rääkisid tumedast elurikkusest ka Jens-Christian Svenning ja Jonathan Belmaker.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Uus artikkel krohmseente mitmekesisusest ja levikust

Meie töörühma liikmed Meelis Pärtel, Ülle Reier ja endine töörühma liige Inga Hiiesalu osalesid taimeökoloogia töörühma poolt läbi viidud globaalses uuringus arbuskulaarmükoriissete ehk krohmseente mitmekesisusest ja levikust. Lõviosa taimeliikidest on nende taime juurtes elavate seentega sümbioosis ja tervete ökosüsteemide toimimine on mükoriisast sõltuv. Töö käigus koguti üle maailma rohkem kui tuhat taimejuure proovi, millest määrati DNA abil seal elavad seened. Üllatuslikult leiti, et erinevalt taimeliikidest on krohmseened globaalselt väga levinud. Kuna fülogeneesianalüüs kinnitas, et suurem osa uuritud seeneliike on tekkinud pärast mandrite lahknemist, saab seda seletada efektiivse levimisega. Artikkel ilmus ajakirjas Science.

Davison, J., Moora, M., Öpik, M., Adholeya, A., Ainsaar, L., Bâ, A., Burla, S., Diedhiou, A.G., Hiiesalu, I., Jairus, T., Johnson, N.C., Kane,A., Koorem, K., Kochar, M., Ndiaye, C., Pärtel, M., Reier, Ü., Saks, Ü., Singh, R., Vasar, M., Zobel M. Global assessment of arbuscular mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism. Science 349: 970-973.

Vaata ka töö tutvustust portaalist Novaator; “Tartu ülikooli teadlased kaardistasid üleilmse levikuga krohmseeni“.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Metsade elurikkuse kaitse nutikamaks

Alustasime koostöös teiste TÜ ja Maaülikooli töörühmadega RMK teadusprojekti Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel. Selle käigus selgitatakse metsade tunnusliku, teisenenud ja tumeda elurikkuse abil välja, kuidas ja millised metsi oleks Eestis elurikkuse seisukohast kõige otstarbekam kaitsta. Vaata lisaka ka novaatori kodulehelt "Tartu teadlased muudavad metsakaitse nutikaks".









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Uus artikkel Eesti taimekoosluste jääajajärgsest struktuurist

Pille ja Meelis osalesid põnevas projektis, kus Triin Reitalu (TTÜ Geoloogia Instituut) eestvedamisel uuriti jääaja-järgseid muutusi Eesti ala taimkatte funktsionaalses ja fülogeneetilises struktuuris. Leidsime, et kuigi liigiline mitmekesisus kasvas, on tänapäevaks kahanenud nii funktsionaalne kui ka fülogeneetiline mitmekesisus. Selle põhjuseks pakume inimmõju suurenemist kooslustele, mistõttu hakkasid domineerima kindlate tunnustega (funktsionaalne konvergents) ja kindlatest fülogeneetilistest klaadidest (fülogeneetiline klasterdumine) liigid.

Reitalu, T., Gerhold, P., Poska, A., Pärtel, M., Väli, V., Veski, S. (2015) Novel insights into post-glacial vegetation change: functional and phylogenetic diversity in pollen records. Journal of Vegetation Science 26: 911-922.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Tere tulemast, Madli

Meil on rõõm tervitada uut doktoranti Madli Jõks’i Makroökoloogia töörühma! Ta hakkab uurima ’tumedat elurikkust’ (mingisse kooslusesse sobivad, kuid sealt puuduolevad liike) erinevatel ruumiskaaladel ning erinevates taimekooslustes, kasutades nii empiirilisi andmeid kui ka arvutisimulatsioone. Madli juhendajaks on professor Meelis Pärtel.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Aveliina andis intervjuu Novaatorile ja Tartu Ülikooli rahvusvahelisele blogile

Teadusuudiste portaal Novaator käis külas meie vanemteadur Aveliina Helmil ning rääkis temaga looduskaitsest ja teadusest. Augustis aga andis Aveliina Tartu Ülikooli rahvusvahelise blogi tarbeks “twitterview” vormis intervjuu Tartu Ülikooli Twitteri kontol.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Tsipe osales IUFRO maastikuökoloogia konverentsil

23. – 30. august toimus Tartus IUFRO (Rahvusvaheline Metsauuringute Organisatsioonide Liit) maastikuökoloogia konverents, mida korraldasid Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool ning Tartu Observatoorium. Rohkem kui 200 osavõtjat, 33 eri riigist üle kogu maailma jagasid oma kogemusi ja teadmisi ning arutlesid ökosüsteemiteenuste hoidmisest metsamaastikes. Tsipe keskendus oma suulises ettekandes sellele, kuidas maastiku struktuur ja sidusus mõjutab niiduliik Lychnis flos-cuculi geenivoolu.





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Välitööd Lääne-Eesti taastatavatel loopealsetel

Välitööd Türju loopealsel Sõrve säärelVälitööd Türju loopealsel Sõrve säärelEelmisel aastal algas Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ Nature ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukas Eesti loopealsete taastamise projekt 'Elu alvaritele'. Alvarid ehk loopealsed on liigirikkad pärandkooslused, mis on suuremalt jaolt aga karjatamise lakkamise tõttu kadakate ja mändidega kinni kasvanud. Projekti raames eemaldatakse Lääne-Eestis 2500 ha kinnikasvanud loopealsetelt liigne võsa ning luuakse võimalused nende alade edasiseks karjatamiseks. Makroökoloogia töörühm koostöös teiste spetsialistidega jälgib, kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. Sel suvel toimusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukad välitööd, kus koguti andmeid soontaimede, sammalde, ämblike, liblikate, kimalaste, lindude ja mükoriisa taastamiseelse seisundi kohta. On oodata põnevaid tulemusi!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Lõppesid välitööd seoses liikide invasiooni ennustamisega

Sel suvel lõppes Joni järeldoktorantuuri projekti raames läbi viidud mahukas ekperiment Eesti mahajäetud põldudel. Ekperimendi eesmärgiks oli testida, kas tunnuste seosed erinevate liigifondi komponentide vahel aitavad paremini ennustada liikide invasiooni. Uurimisalasid oli kokku 32, kust koguti andmeid keskkonnaparameetrite, kohaliku ja regionaalse liigifondi kohta ning hinnati istutatud invasiivsete liikide kohanemisvõimet. Kokkuvõttes oli vaatluse all 320 ha, liikide katvust hinnati üle 2000 korra ning mõõdeti 1000 taime – palju tööd, loodetavasti on tulemused seda väärt! Vaata ka pildigaleriid.





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Külalisdoktorandid Felícia ja Anaclara

Anaclara ja Felícia Eestis välitöödelAnaclara ja Felícia Eestis välitöödelJuunis-juulis külastasid meie töörühma DoRa 5 programmi toetusel ja Pille juhendamisel doktorandid Felícia Fischer ja Anaclara Guido Rio Grande do Sul ülikoolist Brasiilias. Felícia uuris Jon´i katse raames tumedat elurikkust funktsionaalsete tunnuste abil. Anaclara keskendus funktsionaalse beeta-mitmekesisuse rollile koosluste invasioonis.











----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Uus artikkel tumeda elurikkuse hindamismeetodite kohta

Bealsi tõenäosusindeksBealsi tõenäosusindeksMeie töörühma endine liige dr. Rob Lewis avaldas hiljuti koos Meelise ja Robertiga artikli tumeda elurikkuse hindamismeetodite kohta. Uurimuse eesmärgiks oli empiiriliselt testida, kumb meetod – liikide ökoloogilise nõudlikkuse (Ellenbergi) või liikide koosesinemise infole tuginev meetod tagab täpsemad tumeda elurikkuse hinnangud. Analüüsides kasutati taimkatteruutude andmeid nii Šoti rohumaadelt kui ka Šveitsi metsadest. Tulemused näitasid, et liikide koosesinemise meetod oli täpsem kui Ellenbergi meetod. Seega saab tumedat elurikkust edukalt ja hõlpsalt hinnata liikide koosesinemise andmeid kasutades. Tumeda elurikkuse õigesti hindamine aitab paremini mõista ökoloogilisi mehhanisme, mis kujundavad biodiversiteedi mustreid.

Lewis, R. J., Szava‐Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Estimating dark diversity and species pools: An empirical assessment of two methods. Methods in Ecology and Evolution.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 IAVS konverents Brnos

Liigirikkad rohumaad Valgetes Karpaatides, mida oli konverentsi ajal võimalik külastada.Liigirikkad rohumaad Valgetes Karpaatides, mida oli konverentsi ajal võimalik külastada.58. Rahvusvaheline Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni aastakonverents toimus seekord 19–24 juulil Brnos, Tšehhi Vabariigis. Paljud meist võtsid osa ühisest bussisõidust Brnosse ja tagasi, mis võimaldas tutvuda veidi ka vaatamisväärsustega. Konverents ise oli sisustatud huvitavate ettekannete ja aruteludega ning eriti rõõmustav oli taas-kohtuda meie töörühma vanade liikmete ja teiste koostööpartneritega. Jon, Kersti, Argo ja meie endised töörühmaliikmed – Rob Lewis ja Inga Hiiesalu – esinesid suuliste ettekannetega tumeda elurikkuse erisessioonil, mida juhatasid Meelis Pärtel ja Francesco de Bello. Liis rääkis elupaiga suuruse ja funktsionaalse mitmekesisuse vahelistest seostest. Pillel oli posterettekanne suureskaalalist fülogeneetilist koosluse-struktuuri määravate tegurite kohta ja Ene poster keskendus sinise ja hariliku kopsurohu hübridiseerumisele.
Noore teadlase suulise ettekande auhind läks see kord Inga Hiiesalule. Palju õnne, Inga!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Meelis tutvustas Eesti elurikkust

Meelis Pärtel kirjutas ajalehes Sirp sellest, kuidas elurikkus on Eesti suurim rikkus. Samal teemal pidas ta ka videoloengu Tartu Ülikooli televisioonis (UTTV).



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Doktorikooli ja Keskkonnaministeeriumi ühisseminar

19. mail toimus Tartus Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli ning Keskkonnaministeeriumi koostööseminar, kus Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli doktorandid ning teadurid tegid ülevaate oma teadusuurimustest ja nende rakendamisvõimalustest looduskaitses. Meie töörühmast esinesid suulise ettekandega Marge ja Liis, kes rääkisid vastavalt geneetiliste meetodite kasutamise ning maastikustuktuuri arvestamise olulisusest looduskaitse planeerimisel. Sarnaseid kontaktseminare korraldatakse nüüdsest iga-aastaselt, et edendada tihedamat koostööd ülikoolide ja keskkonnaorganisatsioonide vahel.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Marge osales Populatsioonibioloogia konverentsil

14-16. mail toimus Tübingenis (Saksamaal) Gfö Populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Tegemist oli väga sõbraliku atmosfääriga kokkusaamisega, kus ettekannete ja arutelude teemad hõlmasid nii epigeneetikat kui ka liikide levimist globaalsel skaalal. Marge osales konverentsil postriga - „Maastiku struktuuri mõju niiduliikide geneetilisele mitmekesisusele ja kohasusele: niiduliik Trifolium montanum näitel“.















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Ekspeditsioon Marokosse

Kersti, Silvia ja Meelis osalesid Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kompleksekspeditsioonil Marokos. Ekspeditsioonil oli kokku 18 doktoranti erinevatest Eesti ülikoolidest, kes teostasid ajavahemikus 26 aprill - 14 mai juhendajate kaasabil välitöid uurimisprojektide jaoks. Kersti ja Silvia kirjeldasid taimeruute vahemerelises põõsastikus, et uurida levimisprotsesside olulisust sealsete biodiversiteedi mustrite kujunemisel. Lisaks koguti taimede liigirikkuse ja keskkonnatingimuste andmeid Kõrg-Atlase niitudelt meie töörühma globaalse rohumaade uuringu tarbeks.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2015 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

Meie töörühma kevadseminar toimus sel korral 14-15 aprill kaunis Mokko maahotellis Palamuse vallas. Nagu ikka, esitati uusi ideid ja värskeid tulemusi ning saadi vastukaja teistelt. Külas oli ka meie kauaaegne kolleeg Sergey Znamenskiy Venemaalt. Lisaks põnevale teadusdiskussioonile jäi aega ka saunaks ning seminari lõppedes külastati Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumit.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Jällenägemiseni, Rob!

Eelmisel nädalal jätsime hüvasti Dr. Rob Lewisega, kes veetis järeldoktorandina meie töörühmas kaks aastat. Siin olles tegeles Rob peamiselt täpsete tumeda elurikkuse hindamismeetodite välja töötamisega ja selle rakendamisega looduskaitses. Lisaks tegi ta koostööd taimeökoloogia töörühma ja oma endise töögrupiga Liverpooli Ülikoolist. Rob jätkab oma teadlasekarjääri Aarhuse Ülikoolis, Dr. J.C. Svenningi töörühmas. Me soovime talle kõike paremat ja loodame, et ta külastab meid varsti jälle!







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2015 Järeldoktorant Tšehhi Teadusakadeemiast

Meie töörühma külastab Tšehhi Teadusakadeemia järeldoktorant Ondřej Mudrák. Ta on erialalt taimeökoloog ning tegeleb suktsessiooni, taastamisökoloogia ja rohumaade majandamisega. Ondřej veedab Tartus kaks kuud, mille vältel keskendub ta erinevatel suktsessiooni astmetel olevate taimekoosluse tumeda elurikkuse uurimisele.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Elupaikade taastamine vajab maastikuskaalas lähenemist

Aveliina avaldas ajakirjas Applied Vegetation Science kommentaari "Habitat restoration requires landscape-scale planning", mis asetas laiemasse konteksti samas numbris Tšehhi autoritelt (Karel Prach jt) ilmunud artikli "Landscape context in colonization of restored dry grasslands by target species". Töö näitas, kui vajalik on taastamistööde õnnestumiseks arvestada taastatavate alade ümber paikneva maastiku struktuuri ja elurikkusega. Aveliina tõi näiteks loopealsete taastamise projekti LIFE to Alvars, kus toimus taastatavate alade valimine just nimelt maastikulist koosseisu silmas pidades.

Helm, A. 2015. Habitat restoration requires landscape-scale planning. Applied Vegetation Science 18: 177-178





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2015 Rob osales Norra Ökoloogilise Ühingu konverentsil

12-13. märtsil toimus Bergenis Norra Ökoloogilise Ühingu konverents, mis keskendus mineviku, oleviku ja tuleviku ökoloogiliste muutuste iseloomustamisele, neid põhjustvatele võtmetegurite välja selgitamisele ning seniste teadmiste rakendamisele looduskaitses. Rob pidas suulise ettekande tumedast elurikkusest ja selle kaasamisest täpse liigifondi suuruse määramiseks ning võitis parima ettekande auhinna!









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2015 Tiina Talve kaitses doktorikraadi!

3. märtsil kaitses Tiina Talve oma doktoritöö “Genetic diversity and taxonomy within the genus Rhinanthus “ (Perekonna Rhinanthus geneetiline mitmekesisus ja taksonoomia) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Tiina juhendajaks oli Tatjana ja oponendiks professor Mikael Hedrén Rootsist, Lundi Ülikoolist.

Palju õnne ja edu, doktor Talve!









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2015 Aveliina kuulub 1% maailmas enim tsiteeritud teadlaste hulka

Meil on rõõm teatada, et Essential Science Indicators andmebaasi andmetel kuulub Aveliina nüüdsest 1% maailmas enim tsiteeritud teadlaste hulka! Palju õnne!!! Uus enim tsiteeritud teadlaste nimekiri koostati seekord teistsuguse meetodiga, arvestades ainult viimase kümne aasta jooksul kõrgelt tsiteeritud artikkleid. Definitsiooni kohaselt kuuluvad kõrgelt tsiteeritud artiklite hulka need, mis on teatud aastal oma valdkonna tsiteerituimad publikatsioonid.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2015 Seminar Keskkonnaministeeriumis

27. veebruaril külastasid makroökoloogia töögrupi geneetiliste meetoditega tegelevad teadurid (Aveliina Helm, Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Pihu, Tsipe Aavik) Keskkonnaministeeriumit, et anda ülevaade botaanika osakonna laboris tehtavatest looduskaitsegeneetika-alastest uurimustest. Lisaks eelnevale arutasime koos Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna ning Keskkonnaameti töötajatega, kuidas saaksime ka edaspidi oma kompetentsi rakendada loodukaitseliselt vajalike küsimuste lahendamiseks.





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2015 Uus artikkel: fülogeneesiga ei tuvasta koosluste kokkupaneku mehhanisme

Pille ja kaasautorid avaldasid ajakirja Functional Ecology erinumbris ülevaateartikli sellest, miks viimasel ajal ökoloogias laialt kasutatav meetod koosluste kokkupaneku reeglite (konkurents ja elupaiga filtreerimine) tuvastamiseks koosluse fülogeneetilise struktuuri abil võib olla ekslik. Selle asemel soovitavad autorid suuremat evolutsiooniliste ja biogeograafiliste protsesside mõju kaasamist ökoloogia sõlmküsimuste lahkamiseks, nagu näiteks (1) kuidas kunagiste koosluste fülostruktuur on mõjutanud evolutsiooni, näiteks tunnuste lahknemist ja uute liikide teket, ning vastupidi, (2) kuidas evolutsioon on mõjutanud tänapäevaste koosluste fülostruktuuri ja funktsionaalsust nagu näiteks invadeeritavust võõrliikidega.

Loe lähemalt artikli kokkuvõttest

Gerhold, P., Cahill, J. F. Jr., Winter, M., Bartish, I. V., Prinzing, A. (2015) Phylogenetic patterns are not proxies of community assembly mechanisms (they are far better). Functional Ecology 29: 600–614.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2015 Külalismagistrant Prantsusmaalt

Thomas Galland Toulouse'i ülikoolist veedab järgmised kolm kuud (veebruar-aprill) meie töörühmas. Ta plaanib töötada koos Aveliinaga alvarite taastamise projekti juures.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2015 Anu Eskelineni külaskäik

Anu Eskelinen (University of California) külastas meie töörühma jaanuari lõpus. Ta pidas huvitava seminari madala produktiivsusega ökosüsteemidest (“Global change and low-productivity ecosystems: interactions among biotic ecosystems components and changing environmental conditions”) ning arutles teadusteemadel botaanika osakonna teadlaste ja doktorantidega.







----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2015 Uus artikkel: Tume elurikkus Euroopa skaalas kaardistatud

Argo, Robert ja Meelis avaldasid ajakirjas Ecography artikli, kus nad uudset metoodikat kasutades leidsid kogu Euroopa ulatuses taimede tumeda elurikkuse ehk puudu olevad liigid, mis on võimelised uuritavasse kohta levima ja sobivad sealses keskkonnas elama. Kui varasemalt on kasutatud vaadeldud liike uurimaks suureskaalalisi elurikkuse mustreid, siis tumeda elurikkuse abil on võimalik uurida, kui suur on igas uuritavas kohas elurikkuse täielikkus: kui suur osa liigifondist on kohal. Kui vaadeldud elurikkuse jaotus jälgib suures plaanis laiuskraadi, rohkem liike on soojemates piirkondades, siis uurimus näitas, et Euroopas leidub elurikkuse poolest täielikke elupaiku nii põhjas kui ka lõunas. Suhteliselt täielikum on elurikkus Euroopa mägistel aladel: enamus liigid, mis suudavad sellistes karmides tingimustes elada, on kohale jõudnud ja püsima jäänud. Töö tulemusi saab kasutada elurikkuse kaitse planeerimisel kogu Euroopas.

Ronk, A., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Applying the dark diversity concept to plants at the European scale. Ecography 38, 1015-1025.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Riin Tamme sai doktorikraadiRiin Tamme sai doktorikraadiJaanuar 2015 Riin Tamme kaitses doktorikraadi!

26. jaanuaril kaitses Riin Tamme oma doktoritöö “The relationship between small-scale environmental heterogeneity and plant species diversity“ (Keskkonna heterogeensuse ja taimede mitmekesisuse seos väikesel ruumiskaalal) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Riini juhendajaks oli Meelis ja oponendiks professor Heather Reynolds Ameerika Ühendriikidest, Indiana Ülikoolist. Riin jätkab oma teadustööd järeldoktorantuuris Austraalias, Lõuna-Wales´i Ülikoolis, professor Angela Moles´i töörühmas.

Palju õnne ja edu, doktor Tamme!

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2015 Rahvusvahelise biogeograafiaühingu konverents Saksamaal
Aveliina ettekanne plenaarsessioonilAveliina ettekanne plenaarsessioonil

Liina ja Aveliina osalesid 8. – 12. jaanuaril Rahvusvahelise biogeograafiaühingu 7. konverentsil Saksamaal Bayreuthis. Iga kahe aasta järel toimuv konverents oli senistest suurim: kokku oli tulnud enam kui 600 osalejat 53 riigist ning esitati 100 suulist ettekannet ja üle 300 postri. Aveliina pidas konverentsi esimese päeva plenaarsessioonil arvukale kuulajaskonnale ettekande tolmeldamisviiside levikust Euroopas (Large-scale distribution of pollination systems in Europe). Liina tutvustas välkettekandes ja postrisessioonil tulemusi Euroopa niitude pindala ja kvaliteedi kahanemisele järgnevast liikide väljasuremisest ja sisserändest (Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality). Järgmine taoline konverents toimub 2017. aastal Brasiilias.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2015 Uus artikkel põllumajandusmaastike elurikkuse kaitsest Euroopa Liidus
Põllumajandusmaastike elurikkusele keskendunud uurimuste arv uutes ja vanades liikmesriikidesPõllumajandusmaastike elurikkusele keskendunud uurimuste arv uutes ja vanades liikmesriikides

Aveliina oli kaasautoriks Laura Sutcliffe'i (Göttingeni Ülikool) jt artiklis „Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland“, mis keskendus Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandusmaastike elurikkuse kaitsele. Autorid leidsid, et vastavate teadusuuringute vähesus Euroopa Liidu uutes liikmesriikides on tinginud olukorra, kus ELi tänased põllumajanduse keskkonnasmeetmed on pigem kohandatud intensiivselt majandatud ja juba elurikkuses palju kaotanud Lääne-Euroopa põllumajandusmaastike järgi. Samad meetmed ei pruugi olla sobivad liigirikkamate ja väiksema maakasutusintensiivsusega Ida- ja Kesk-Euroopa põllumajandusmaastikele. Uute liikmesmaade põllumajandusmaastikele sobivate keskkonnameetmete väljatöötamine vajab rohkem teaduslikke uuringuid Kesk- ja Ida-Euroopas

Sutcliffe, L. M. E., Batáry, P., Kormann, U., Báldi, A., Dicks, L. V., Herzon, I., Kleijn, D., Tryjanowski, P., Apostolova, I., Arlettaz, R., Aunins, A., Aviron, S., Baležentienė, L., Fischer, C., Halada, L., Hartel, T., Helm, A., Hristov, I., Jelaska, S. D., Kaligarič, M., Kamp, J., Klimek, S., Koorberg, P., Kostiuková, J., Kovács-Hostyánszki, A., Kuemmerle, T., Leuschner, C., Lindborg, R., Loos, J., Maccherini, S., Marja, R., Máthé, O., Paulini, I., Proença, V., Rey-Benayas, J., Sans, F. X., Seifert, C., Stalenga, J., Timaeus, J., Török, P., van Swaay, C., Viik, E., Tscharntke, T. (2015) Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland. Diversity and Distributions 21, 722–730.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2015 Jodi Price külastab meie töörühma

Meie töörühma endine liige, Jodi Price, veedab kaks nädalat Tartus. Ta töötab koos Meelise, Riinu ja Antonio Gazoliga (Skype'i vahendusel) mitmete koostööprojektide kallal. Nad uurivad alvareid Saaremaal ning rohumaid üle kogu maailma. Jodi oli varem Tartus järeldoktorantuuris, kuid on nüüd tagasi Austraalias ning töötab Lääne-Austraalia ülikoolis Perthis. Tere tulemast tagasi, Jodi!





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2014 Uus artikkel Läänemere regiooni loopealsete tumedast elurikkusest
Loopealne LäänemaalLoopealne Läänemaal

Kersti, Riin, Aveliina, Pille ja Meelis koos Triin Reitalu (Tallinna Tehnikaülikool) ning Rootsi ja Vene kolleegidega avaldasid ajakirjas Ecography uue artikli, milles uuriti, kui palju ökoloogiliselt sobivaid liike on liigirikastelt niitudelt veel puudu ning millistel põhjustel liigid puuduvad (ehk kuuluvad tumedasse elurikkusesse). Tulemused näitasid, et kuigi ühel ruutmeetril lubjarikkal niidul võib koos kasvada 30-40 taimeliiki, on väga paljud regioonis leiduvad ja kooslusesse sobivad liigid niitudelt puudu kehva levimisvõime tõttu. Uurimustöö tulemused viitavad, et looduskaitselised tegevused peaksid panustama niiduliikide levimise kaasa aitamisele (nt. kariloomade abil) ja et kooslustes toimuvate ökoloogiliste protsesside mõistmiseks tuleks arvestada ka sobivatest elupaikadest puuduolevate liikidega, mitte ainult vaadeldud elurikkusega. Vaata uudislugusid ka Ecography blogis ja Novaatoris. Meelis räägib samal teemal Vikerraadio saates Labor.

Riibak, K., Reitalu, T., Tamme, R., Helm, A., Gerhold, P., Znamenskiy, S., Bengtsson, K., Rosén, E., Prentice, H. C., Pärtel, M. (2015) Dark diversity in dry calcareous grasslands is determined by dispersal ability and stress-tolerance. Ecography 38: 713-721.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2014 Vastilmunud artikkel tutvustab uudseid mõõdikuid koosluste looduskaitselise seisundi määramiseks
Liigid võivad kuuluda tunnusliku või teisenenud elurikkuse hulkaLiigid võivad kuuluda tunnusliku või teisenenud elurikkuse hulka

Aveliina, Meelis ja Robert koostöös Martin Zobeliga taimeökoloogia töörühmast ning Angela Molesiga New South Walesi ülikoolist tutvustasid uudset vaatenurka koosluste elurikkusele. Ajakirjas Diversity & Distributions ilmunud artiklis näitasid autorid, miks koosluse kogu liikide arv ei ole hea mõõdik ala looduskaitselise seisundi tuvastamiseks. Nimelt sisaldavad degradeerunud kooslused neile iseloomulike liikide kõrval ka selliseid liike, mis on sinna levinud keskkonnamuutuste ning negatiivse inimmõju tõttu. Tuvastamaks koosluse looduskaitselist seisundit, tuleb seetõttu eristada tunnuslikku elurikkust (characteristic diversity), mis sisaldab koosluse ajalooliselt kujunenud liigifondi kuuluvaid liike ning teisenenud elurikkust (derived diversity), mille moodustavad kooslusele mitteomased, nö „valed“ liigid. Artiklis tutvustatakse ka uudset indeksit, mille abil saab võrrelda erinevate elupaikade ning skaalade looduskaitselist seisundit ning kaitsevajadust.

Helm, A., Zobel, M., Moles, A. T., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Characteristic and derived diversity: implementing the species pool concept to quantify conservation condition of habitats. Diversity and Distributions 21, 711–721.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2014 Töörühma sügisseminar

Sel aastal toimus meie sügisene töörühmaseminar 6.-7. novembril Elva lähedal Waide motellis. Esitati uudseid ideid ja värskeid tulemusi ning saadi üksteiselt konstruktiivset tagasisidet. Lisaks teaduslikele mõttevahtustele jäi meil aega ka Elva linna ekskursiooniks ning nagu tavaks saanud lõppes õhtu kosutava sauna ja õllega.





----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2014 Eesti-Tšehhi teaduslik töötuba

Meelis, Rob, Jon, Kersti, Argo ja Liis külastasid oktoobri lõpus České Budějovicet (Tšehhi), et ühendada jõud sealse ülikooli botaanika osakonna doktorantide ja teaduritega. Külaskäigu eesmärgiks oli läbi viia kolmepäevane töötuba kogumaks uusi mõtteid liigifondi ja tumeda elurikkuse olulisusest ning rakendamisvõimalustest looduskaitses. Algne idee kasvas välja Meelis Pärteli ja Rob Lewise varasematest mõttevahetustest ning koostoos meie töörühma kauaaegse sõbra Francesco de Belloga saigi toimuma esimene Eesti-Tšehhi teaduslik töötuba. Tegemist oli igati eduka ja tulemusliku ettevõtmisega ning andis alust ka tulevikus sarnaseid rahvusvahelisi mõttetalguid korraldada.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2014 Uus artikkel beetamitmekesisusest

Robert ja Meelis avaldasid hiljuti ajakirjas PlosOne artikli, mis uurib aditiivse ja multiplikatiivse beetamitmekesisuse valemite vahelist matemaatilist suhet. Selgub, et mõlemad valemid on võrdväärsed, kui need transformeerida piiritlemata indeksiteks. Seega ei mõjuta valemi valik ka seoseid beetamitmekesisuse ja ruumi või keskkonnagradiendi vahel. Loodetavasti aitab see artikkel vähendada vaidlusi selle üle, millisel viisil on kõige “õigem” beetamitmekesisust hinnata.

Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2014) Biodiversity patterns along ecological gradients: unifying β-diversity indices. Plos ONE 9, e110485.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2014 Uus artikkel sinise ja hariliku kopsurohi hübridiseerumisest
Sinine kopsurohiSinine kopsurohi

Ene Kook ja kaasautorid uurivad ajakirjas Plant Systematics ja Evolution ilmunud artiklis evolutsiooniprotsesse haruldaste kareleheliste (Boraginaceae) näitel. Artiklis analüüsiti isendisisest geneetilist polümorfismi ja hübridiseerumist sinisel kopsurohul (Pulmonaria angustifolia L.) ja harilikul kopsurohul (Pulmonaria obscura Dumort.) tuuma ITS järjestuste kloneerimise abil ning leiti, et Eestis ja Lätis väga haruldane sinine kopsurohi (LK I) on kõigis uuritud populatsioonides hübriidne, sisaldades nii sinisele kui ka harilikule kopsurohule omaseid ITS-järjestusi. Hübridiseerumine vähendab isendite eluvõimet ning võib piirata sinise kopsurohu arvukust levila põhjapiiril. Varasemad uuringud vihjavad isendisisesele polümorfismile kareleheliste sugukonnas, aga nüüd on see ka molekulaarsete meetoditega tõestatud.

Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees, R., Reier, Ü., Pihu, S. (2015) Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution 301, 893-910.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2014 Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni aastakonverents Austraalias
Töörühma osavõtt IAVS konverentsist Austraalias oli nii arvukas, et fotole mahtusid vaid pooled liikmetestTöörühma osavõtt IAVS konverentsist Austraalias oli nii arvukas, et fotole mahtusid vaid pooled liikmetest

Meelis, Pille, Rob, Riin, Kersti, Argo, Liina ja Liis osalesid 1.-5. septembril rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverentsil (IAVS) Austraalias Perthi linnas. Rob pidas ettekande tumeda elurikkuse ja liigifondi arvutamise meetoditest (Accurate dark diversity and species pool estimates: An empirical assessment of two existing methods). Riinu ettekanne rääkis keskkonna heterogeensuse ja liigirikkuse suhtest (Relationship between environmental heterogeneity and plant species richness: the role of spatial scale and evolutionary history). Kersti rääkis sellest, et kuivadel lubjarikastel niitudel määrab tumeda elurikkuse liikide levimisvõime ja stressitaluvus (Dark diversity in dry calcareous grasslands is determined by dispersal ability and stress-tolerance). Argo rääkis taimede tumedast elurikkusest Euroopa skaalal (Applying the dark diversity concept for plants at the European scale). Liina näitas meta-analüüsi tulemusi Euroopa niitude pindala ja kvaliteedi kahanemisele järgnevast liikide väljasuremisest ja sisserändest (Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis). Liis rääkis elupaiga degradeerumisele järgnevast liigirikkuse ja funktsionaalse mitmekesisuse tõusust (Increase in species richness and functional diversity after habitat degradation and fragmentation).

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2014 Uued tudengid

Makroökoloogia töörühm täienes mitme bakalaureuse- ning magistritudengi võrra. Tere tulemast ja edu lõputöö kirjutamisel!

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2014 Makroökoloogia töörühm Twitteris!

Alates juunist saab meie töörühma tegemisi jälgida ka Twitteri keskkonnas. Lisaks uudistele anname seal teada vastuvõetud artiklitest ja konverentsidel osalemistest. Twitteri kasutajad saavad meie postitused tellida oma uudistevoogu, kuid ka kõik teised saavad neid lugeda siin.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2014 Välitööd Saaremaal 'Elu alvaritele' projekti raames

Sel aastal otsustasid Euroopa Komisjon ning Keskkonnainvesteeringute Keskus toetada suureskaalalist alvarite taastamise projekti 'Elu alvaritele'. Alvarid ehk loopealsed on liigirikkad kooslused, kuid ohustatud traditsioonilise majandamise lakkamisele järgnenud kadakate pealetungi tõttu. Projekti raames taastatakse 2500 ha kinnikasvanud alvareid Lääne-Eestis ja saartel, ning antakse maaomanikele võimalus nende alade hooldamiseks. Aveliina töötas välja metoodika alvarite seisukorra ja taastamisedukuse hindamiseks ning juuli lõpus tegid Liis, Liina, Marge, Thomas (külalismagistrant Prantsusmaalt) ja Triin Reitalu (Tallinna Tehnikaülikool) välitöid alade elurikkuse määramiseks.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2014 Aveliina osales Taastamisökoloogia konverentsil Oulus
Foto: Metla/Jouni KarhuFoto: Metla/Jouni Karhu

3.-8. augustil toimus Soomes Oulus Taastamisökoloogia Euroopa konverents. Meie töörühma esindas konverentsil Aveliina Helm, kes tegi suulise ettekande käimasolevast alvarite taastamise projektist ('Large-scale calcareous grassland restoration in Estonia: the science behind and the work ahead').








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2014 Ajakirja Journal of Vegetation Science eriväljaanne

Septembrikuu Journal of Vegetation ajakirja number on eriväljaanne taimkattemustritest ja neid põhjustavatest protsessidest. Eriväljaanne koosneb 10 artiklist, mille autoriteks on eelmisel aastal (26.-30. juuni 2013) Tartus toimunud rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverentsil osalejad. Ajakirjas sisaldub ka Meelis Pärteli artikkel kooslusest puuduvate liikide ökoloogiast. Eriväljaannet toimetasid Aveliina Helm, Rein Kalamees ja Martin Zobel.

Helm, A., Kalamees, R., Zobel, M. (2014) Vegetation patterns and their underlying processes: where are we now? Journal of Vegetation Science 25, 1113–1116.

Pärtel, M. (2014) Community ecology of absent species: hidden and dark diversity. Journal of Vegetation Science 25, 1154-1159.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2014 Välitööd määramaks koosluste täielikkust mahajäetud põldudel

Osana Joni järeldoktorantuuri projektist ('Community completeness and invasibility: Using phylogenetic and functional completeness to predict invasion across scales') tegid Jon, Kersti, Riin, Rob, Ülle ja Ene juunis ja juulis välitöid Kagu-Eesti mahajäetud põldudel. Taludes temperatuure 4st kuni 34 kraadini kirjeldasid nad taimekoosluste liigilist koosseisu väikesel skaalal ning mõõtsid taimeliikide funktsionaalseid tunnuseid ning keskkonnaparameetreid, et hiljem uurida, kuidas koosluste täielikkus mõjutab võõrliikide invasiooni. Suureskaalalised taimkatteuuringud (mida teevad Ülle ja Ene) on veel käimas.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Rahvusvaheline etnobioloogia kursus Saaremaal
Etnobioloogia kursuse raames õpiti, kuidas uurida kohalikelt elanikelt ajaloolise maakasutusega seonduvat. Foto Lukasz LuczajEtnobioloogia kursuse raames õpiti, kuidas uurida kohalikelt elanikelt ajaloolise maakasutusega seonduvat. Foto Lukasz Luczaj

Liina, Liis, Kersti ja Aveliina osalesid juuli alguses Saaremaal Kavandi külas toimunud rahvusvahelisel etnobioloogia (teadus, mis uurib inimese ja ökosüsteemi vahelisi seoseid) kursusel. Nädal aega väldanud kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade etnobioloogia põhialustest ning õpetada iseseisvalt koostama ja läbi viima etnobioloogilist uurimust. Loengutes õpitud teadmisi kasutati koheselt ka praktikas, viies läbi reaalseid intervjuusid kohalike külaelanikega. Õppejõududeks olid tunnustatud teadlased Hispaaniast, Itaaliast, Ungarist, Poolast, Inglismaalt ja Eestist. Kursuse lõpuks sai selgeks kui oluline võib teinekord olla kohalike elanike kaasamine meie uurimistöösse ning kui väärtuslikud on nende traditsioonilised teadmised nt pärandkoosluste majandamisel ning looduskaitses üldiselt.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2014 Uus artikkel invasioonist ja fülogeneetilisest mitmekesisusest Kanada rohumaadel

Jon Bennett uurib hiljutises artiklis Kanada rohumaade fülogeneetilist mitmekesisust ning kõrrelise Bromus inermis (ohtetu luste) invasiooni. Artiklis leiti, et ohtetu luste edukust ei mõjutanud loodusliku koosluse fülogeneetiline mitmekesisus. Üllatuslikult oli seos vastupidine - invasiivse liigi sissetung muutis koosluse fülogeneetilist struktuuri. Need tulemused näitavad, et seos invasiooni ja koosluse fülogeneetilise mitmekesisuse vahel ei ole alati üheselt seletatav ning võõrliigi sissetung võib põhjustada muutuseid olemasolevas looduslikus koosluses.

Bennett, J.A., Stotz, G.C., Cahill, J.F. (2014) Patterns of phylogenetic diversity are linked to invasion impacts, not invasion resistance, in a native grassland. Journal of Vegetation Science.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2014 Artikkel liigirikkuse rekorditest pälvis F1000Prime soovituse

Meelis Pärtel koos kolleegidega (J. Bastow Wilson Uus-Meremaalt, Robert K. Peet USA-st ja Jürgen Dengler Saksamaalt) avaldasid 2012. aastal esimese ülevaate soontaimede liigirikkuse maailmarekorditest eri ruumiskaalades. Artikkel pälvib siiani tähelepanu - hiljuti sai see ära märgitud F1000Prime portaali poolt kui väljapaistev bioloogiaalane töö. F1000Prime soovitab tunnustatud teadlaste hinnangute põhjal artikleid, mida peetakse antud valdkonnaks eriti tähelepanuväärseks. Vaata ka artikli lühitutvustust Novaatori teadusuudiste portaalis.

Wilson, J.B. Peet, R. Dengler, J. Pärtel, M. (2012) Plant species richness: the world records. Journal of Vegetation Science 23, 796–802.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2014 Uus artikkel biootiliste indikaatorite kasutamisest looduskaitses

Rob Lewis ja kaasautorid uurivad hiljutises Biological Conservation artiklis, kuidas elurikkuse ajalisi muutusi jälgida. Rob uuris Šoti rohumaid ja näitas, et lihtsate biootilisi indikaatorite (nt. taimetunnuste) abil on võimalik demonstreerida maakasutuse muutuste mõju elurikkusele ning välja tuua enim kaitset vajavad alad.

Lewis, R.J., Pakeman, R.J., Angus, S., Marrs, R.H. (2014) Using compositional and functional indicators for biodiversity conservation monitoring of semi-natural grasslands in Scotland. Biological Conservation 175, 82-93.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2014 Riin osales Populatsioonibioloogia konverentsil

28-31. mail toimus Konstanzis (Saksamaal) Gfö Populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Tegemist oli väga sõbraliku atmosfääriga kokkusaamisega, kus ettekannete ja arutelude teemad hõlmasid nii epigeneetikat kui ka liikide levimist globaalsel skaalal. Riin esines konverentsil ettekandega ruumilise skaala mõjust heterogeensuse-liigirikkuse seosele.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2014 Digitaalse looduskaitse konverents Suurbritannias

Rob osales esimesel interdistsiplinaarsel Digitaalse Looduskaitse konverentsil Suurbritannias, mida korraldas Aberdeeni ülikool koostöös dot.rural organisatsiooniga. Tegemist oli väikese, kuid kõrgetasemelise konverentsiga, kus arutati digitaalse tehnoloogia rakendusvõimalusi teaduses ja looduskaitses, nii teadlaste, praktikute kui seadusetegijate hulgas. Konverentsi viimasel päeval demonstreeriti osavõtjatele ka tehnoloogiat. Vaata ka lühikest videot digitaalse looduskaitse rakenduste kohta, ja loe konverentsil osalejate mõtteid ja arutelusid Twitteri säutsudena.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2014 Meelis Pärtel oponeeris Bryndís Marteinsdóttiri doktoritööd Rootsis

Meelis Pärtel külastas hiljuti Stockholmi ülikooli, kus ta oponeeris Bryndís Marteinsdóttiri doktoritööd “Plant community assembly in grazed grasslands” (juhendaja: prof. Ove Eriksson). Doktoritöö uuris karjatatud rohumaade näitel, kuidas regionaalsest liigifondist filtreeritakse liike kohalikesse taimekooslusesse. Selgus, et kohaliku koosluse ülesehitus on rohkem mõjutatud regionaalsetest protsessidest (levimisest) kui lokaalsetest faktoritest nagu biootilised interaktsioonid, kohalikud keskkonnatingimused ja stohhastilised faktorid.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2014 Krista Takkis kaitses doktorikraadi!Krista kaitses doktoritööKrista kaitses doktoritöö

12. mail kaitses Krista Takkis edukalt oma doktoriöö "Changes in plant species richness and population performance in response to habitat loss and fragmentation" (Muutused taimede liigirikkuses ja populatsioonide seisundis vastusena elupaikade kaole ja killustumisele) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Krista juhendajateks olid Aveliina ja Meelis ning oponendiks professor Markus Fischer Berni ülikoolis Šveitsis. Krista jätkab oma teadustööd järeldoktorantuuris Kreekas, Egeuse Ülikooli Biogeograafia ja Ökoloogia töörühmas.

Palju õnne ja edu, doktor Takkis!




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2014 Argo külastas Lõuna-Boheemia ülikooli Tšehhis

Doktorant Argo Ronk veetis kolm kuud (jaanuar-märts) Tšehhis Dr. Francesco de Bello juures töötades. Francesco on meie kauaaegne kaastööline ning ekspert funktsionaalse mitmekesisuse alal. Argo õppis Tšehhis uusi statistilisi meetodeid, mille abil regionaalset liigifondi määrata ning seeläbi heita valgust tumedale mitmekesisusele. Argot üllatas ka Tšehhi vee hind (kallim kui õlu?). Argot toetas ESF DoRa programmi tegevus 6.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2014 Makroökoloogia töörühma külastasid Hugo Treffneri gümnasistid

30. aprilli hommikul kogunesid huvilised Hugo Treffneri gümnaasiumist Botaanika instituuti, et tutvuda makroökoloogia töörühma tegemistega. Paari tunni jooksul tutvustasime neile, kuidas käib töö geneetikalaboris, kasvuhoones ning looduses keskkonnatingimusi mõõtes. Me loodame, et tekitasime mõnes piisavalt huvi, et paari aasta pärast Tartu ülikoolis bioloogiat õppima asuda.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2014 Makroökoloogia töörühma seminar

Meie töörühma kevadseminar toimus sel korral 28-29 aprillil Tori vallas. Töörühma liikmed esitasid värskeid ideid ja uusi tulemusi ning said vastukaja teistelt. Seminari teaduslikku arutelu elavdasid ka meie kauaaegsed kaastöölised ja sõbrad Francesco de Bello Tšehhist, Sergey R. Znamenskiy Venemaalt ning Inga Hiiesalu (töörühma endine doktorant). Vaata ka pilte seminarist ja sellele järgnenud ekskursioonist Soomaale.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2014 Uus artikkel mesilastest

Jon Bennett ja kaasautorid avaldasid põneva artikli, kus nad uurivad mesilaste liikumismustreid parasvöötme savannis Kanadas. Jälgides, milliseid alasid mesilased külastavad, seostasid nad mesilaste eelistused ala floristiliste parameetrite ja maastiku konfiguratsiooniga. Nad leidsid, et mesilasi meelitas nii õitsvate taimede ohtrus kui ka metsa lähedus.

Bennett, J.A., Gensler, G.C., Cahill, J.F. (2014) Small-scale bee patch use is affected equally by flower availability and local habitat configuration. Basic and Applied Ecology.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2013 Uus artikkel mükoriisaseente liigirikkuse, taimede liigirikkuse ja koosluse biomassi vahelistest seostest

Inga Hiiesalu, Meelis Pärtel ja Pille Gerhold koos kaasautoritega Eestist ja Kanadast avaldasid artikli arbuskulaarmükoriissete (AM) seente ja taimede liigirikkusest looduslikul rohumaal. Nad uurisid erinevaid seoseid AM seente, taimede maapealse ja maa-aluse liigirikkuse ning koosluse biomassi vahel. Kui seni on uuritud eelkõige maapealse taimede liigirikkuse seost nii AM seente kui taimede biomassiga, siis nüüd selgus, et taimede maa-alune liigirikkus on nii AM seente liigirikkusega kui ka koosluse biomassiga tugevamini seotud.

Hiiesalu, I., Pärtel, M., Davison, J., Gerhold, P., Metsis, M., Moora, M., Öpik, M., Vasar, M., Zobel, M., Wilson, S.D. (2014) Species richness of arbuscular mycorrhizal fungi: associations with grassland plant richness and biomass. New Phytologist.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2014 Tanja külastas Brasiilia ja Argentiina muinsus- ja looduskaitsealasid
Tanja Lujanis teiste projektis osalejategaTanja Lujanis teiste projektis osalejatega

Vanemteadur Tatjana Oja veetis veebruarikuu Brasiilias (University of Santa Catarina) ja Argentiinas (University of Lujan), kus ta külastas kohalikke uurimisobjekte ja -alasid STRAVAL projekti raames. Üle said vaadatud nii liivaluited Atlandi ookeani kallastel Brasiilias ning Carlos Keeni küla, mis on oluline maaturismi objekt Argentiinas.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2014 Krista külastas biogeograafia ja ökoloogia töörühma Kreekas
Rosmarinus officinalis kliimakambrisRosmarinus officinalis kliimakambris

Doktorant Krista Takkis külastas prof. Theodora Petanidou juhitavat Biogeograafia ja ökoloogia töörühma Egeuse Ülikoolis Kreekas. Prof. Petanidou töörühm on põhjalikult uurinud tolmeldajate ja taimede vahelisi interaktsioone ning neid mõjutavaid tegureid. Krista külastuse eesmärgiks oli alustada pikaajalist eksperimenti uurimaks kliimamuutuste mõju taimede nektariproduktsioonile.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2014 Uus artikkel puuduvate liikide koosluste ökoloogiast

Meelis Pärtel avaldas hiljuti kontseptuaalse artikli puuduvate liikide koosluse ökoloogiast. Ta pakub välja idee, et koosluste ökoloogiliste mustrite ja protsesside paremaks mõistmiseks on vaja uurida ka kooslusest puuduvaid liike. Liigid võivad puudu olla erinevatel põhjustel: mõned liigid jäävad silmale varjatuks (näiteks mullas puhkeseisundis olevad või väga haruldased liigid), teised moodustavad tumeda elurikkuse (liigid, mis kuuluvad koosluse liigifondi, kuid ei kajastu koosluses endas).

Pärtel, M. (2014) Community ecology of absent species: hidden and dark diversity. Journal of Vegetation Science.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2014 Liis külastas Lõuna-Boheemia ülikooli Tšehhis
Tudengid tantsuhoosTudengid tantsuhoos

Doktorant Liis Kasari veetis neli kuud (oktoober 2013 - veebruar 2014) České Budějovices, Tšehhis. Ta osales Kvantitatiivse ökoloogia kursustel, õppides kasutama kaasaegseid statistilisti meetodeid (CANOCO, R) ökoloogiliste küsimuste lahendamisel. Liisul oli suurepärane võimalus sõlmida tutvuseid ka paljude tudengite ning teadlastega Tšehhist ja mujalt maailmas ning maitsta kuulsat Tšehhi õlut, mis oli odavam kui vesi. Kvantitatiivse ökoloogia järgmine kursus toimub 2015. aasta sügissemestril! Liisu toetas SA Archimedes (Kristjan Jaagu stipendium).






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Nordic Oikos konverents

Robert osales veebruari esimesel nädalal Stockholmis toimunud Nordic Oikos 2014 konverentsil. Ta kuulas mitmeid huvitavaid ettekandeid, arutles ökoloogia teemadel ning pidase suulise ettekande lokaalse ja regionaalse liigirikkuse vahelisest seosest.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2014 Külalismagistrant Prantsusmaalt

Thomas Galland Toulouse'i ülikoolist veedab semestri (veebruar-august) meie töörühmas. Ta plaanib töötada koos Aveliinaga alvarite taastamise projekti juures ning abistada välitöödel.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Jens-Christian Svenningu külaskäik

Professor Jens-Christian Svenning (Aarhusi ülikool Taanis) külastas meie töörühma veebruari alguses. Ta pidas väga huvitava seminari tänapäeva taimestiku ja kliima vahelise tasakaalu puudumisest ('Persistent diversity-climate disequilibria due to paleoclimatic changes') ning arutles teadusteemadel botaanika osakonna teadlaste ning doktorantidega.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2014 Makroökoloogia töörühma tegemised nüüdsest maakaardil

Meie töörühma liikmete konverentsikülastused ning välitööde alad on nüüd nähtavad ka maakaardil. Eraldi on märgitud möödunud teaduslikud kokkusaamised, tulevased konverentsid ning välitööde alad ja botaanilised ekspeditsioonid.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Uue uurimuse järgi napib Euroopas mesilasi

Meelis Pärtel ja Martin Zobel (Taimeökoloogia töögrupp) olid kaasautoriks hiljuti ilmunud PLoS One artiklile, mis heidab pilgu tolmeldajate piisavusele Euroopas. Uurimuses leiti, et biokütuse tootmiseks sobivaid taimi kasvatatakse Euroopas järjest suurematel aladel, kuid mesilasvarud on väiksemad, kui kultuurpõldude optimaalseks tolmeldamiseks tarvis. Mesilastepuudus valdab ka Eesti põlde. Artikli tulemusi kajastas ka Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2014 Makroökoloogia töörühm liitus TRY võrgustikuga

Hiljuti lisasime TRY andmebaasi ka Saaremaa alvaritelt kogutud taimetunnuseid ning Meelis Pärtel on nüüdsest ka selle globaalse võrgustiku liige. TRY andmebaas koondab ühtekokku erinevad andmebaasid nagu näiteks LEDA, GlopNet, BiolFlor, SID, EcoFlora ja paljud teised ning sisaldab infot ligi 750 taimetunnuse ja 69 000 taimeliigi kohta.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Järeldoktoritoetus Jon Bennettile

Meil on rõõm teatada, et Eesti Teadusagentuur rahastas Jon Bennetti teadusprojekti koosluste täielikkusest ja võõrliikide invasioonist järeldoktoritoetusega järgnevaks kaheks aastaks. Jon kaitses 2013. aasta maikuus doktorikraadi Alberta ülikoolis Kanadas. Järeldoktorantuuri käigus uurib ta, kuidas koosluse täielikkuse kontseptsioon aitab välja selgitada piirkonnad, mis on võõrliikide invasiooni tõttu enim ohustatud.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2014 Makroökoloogia töörühmale institutsionaalne uurimistoetus

Eesti teadusagentuur otsustas rahastada Meelis Pärteli uurimisteemat ("Tume elurikkus: taksonoomiline, fülogeneetiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus dünaamilistes taimekooslustes"). Toetus võimaldab meil järgnevate aastate jooksul jätkata tööd tumeda elurikkuse kontseptsiooniga - uurida, millised liigid ja mis põhjustel taimekooslustest puuduvad. Meie töörühma lisanduvad nüüdsest ka mitmed uued teadurid ja doktorandid - taksonoomia ja geneetika spetsialistid.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Loe vanemaid uudiseid arhiivist!