Uudiste arhiiv 2010-2015

Uudised 2015

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2015 Debatt ajakirjas Science tõi pildile nii koosluse täielikkuse kui tumeda elurikkuse

Ajakirjas Science ilmus 4. detsembril debatt liigifondi teemal. Lauri Laanisto ja Michael J. Hutchings kommenteerisid varasemalt ilmunud globaalset uuringut (Fraser jt., Science, 17. juuli 2015), mis käsitles taimede elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seost ning kuhu oli kaasatud ka meie töörühma liige Jon Bennett ja kolleegid taimeökoloogia töörühmast. Laanisto ja Hutchings analüüsisid globaalses uuringus kasutatud andmestikku uuesti ning leidsid, et kui liigifondi mõju oli arvesse võetud, kadus Fraser jt. poolt leitud produktiivsuse ja elurikkuse vaheline seos. Kriitikale vastamiseks kaasas esmase artikli autor Lauchlan Fraser asja uurima ka Meelis Pärteli. Koostöös näidati, et kui kasutada sobivamat, meie töörühmas välja töötatud tumedal elurikkusel ja koosluse täielikkusel tuginevat metoodikat, siis on küll liigifondi suurusel lokaalsele elurikkusele suur mõju, kuid kõrge produktsiooniga ökosüsteemides mõjutavad lokaalset liigirikkust ka kooslusesisesed protsessid, näiteks konkurents. Seega, nii regionaalsed kui lokaalsed protsessid on olulised elurikkuse mõjutajad. Loe lähemalt ka meie blogipostitusest.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Kersti külastas prof. Angela Moles´i töörühma Austraalias

Professor Angela Moles ja tema töörühmProfessor Angela Moles ja tema töörühmDoktorant Kersti Riibak külastas augustist novembrini prof. Angela Moles´i töörühma Sydney´s, New South-Wales´i Ülikoolis. Selle aja jooksul tegeleti koostöös Angela Moles´i, dr. Riin Tamme, dr. Fiona Thomson´i ja dr. Habacuc Flores-Moreno´ga ühise taimede levimist ja asustamisedukust käsitleva projektiga. Lisaks osales Kersti töörühmas toimunud teadusartikli-aruteludel ja iganädalastel osakonna üld-seminaridel. Vahelduseks teadustööle sai kevadises Sydney´s tutvutud ka vaatamisväärsustega ja külastatud Blue Mountains rahvusparki koos vahvate töörühmaliikmetega. Teadustöö tegemist Austraalias toetas SA Archimedes, Dora T6 programm.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Marge osales Teaduskommunikatsiooni konverentsil

19. novembril osales Marge Tallinnas teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“. Lisaks huvitavale ja informatiivsele konverentsile sai hea uudisena riikliku tunnustuse ka projekt „Elusteadus“ kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel, kus ka Marge tegutseb. Nimelt pälviti noortele suunatud teadusvõistlusega „Teaduslahing“ peapreemia võistluse algatamise ja korraldamise eest. Sellel aastal on Teaduslahingu vägede juhataja Marge Thetloff. Palju õnne!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Koosluste fülogeneetilise mitmekesisuse projekt

Pille sai Eesti Teadusagentuuri poolt uurimistoetuse projektile „Koosluste fülogeneetilise ja funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogilised ja evolutsioonilised mõjutajad“ ajavahemikuks 2016-2019. Palju õnne! Sellele teemale otsitakse ka doktoranti, võta ühendust (pille.gerhold@ut.ee)!










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Töörühma sügisseminar

Sel aastal toimus meie sügisene töörühmaseminar 5.-6. novembril Taevaskoja puhkekeskuses. Esitati uudseid ideid ja värskeid tulemusi ning saadi vastukaja teistelt. Lisaks põnevale teadusdiskussioonile jäi meil aega jalutuskäiguks Suures Taevaskojas ning nagu tavaks saanud lõppes õhtu kosutava saunaga.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Laelatu välibaas avatud

23. oktoobril avasime Tartu Ülikooli Laelatu välibaasi uue maja. Paljud meie töörühma liikmed on Laelatu puisniidul töötanud ja sealt on pärit mitmed meie teadustulemused. Näiteks on meie uuringute järgi Laelatu puisniit taimede väikeseskaalalise elurikkuse maailmarekordi omanik Nüüd on moodsas välibaasis võimalik ööbida ja teha paljusid uuringudi kohapeal. Kindlasti leiab Laelatu välibaas makroökoloogide hulgas suurt kasutust.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Nele ja Ülle osalesid Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku ohustatuse hindamise treeningkursusel "IUCN Red List Assessor Training Workshop"

Nele Ingerpuu ja Ülle Reier osalisesid 28.09.-1.10.2015 Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku ohustatuse hindamise treeningkursusel Tallinnas. Kursust juhendasid Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku üksuse globaalse liigiprogrammi spetsialistid Caroline Pollock ja Catherine Sayer Suurbritanniast. Peale neli päeva kestnud teoreetilist ja praktilist tööd said ligi 30 Eesti erinevates teadus- ja riigiasutustes töötavat osalejat liigieksperdi tunnistuse, et nad on pädevad hindama liikide ohustatust ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel punaseid nimestikke täiendama. Treeningkursuse korraldas SA Lutreola koostöös Rahvusvahelise Looduskaitseliidu Liigikaitse Komisjoni (IUCN Species Survival Commission) ,Tallinna Loomaaia ja Keskkonnaametiga. Treeningkursus toimus Keskkonnaameti SA KIK looduskaitse programmi projekti "Eesti ohustatud liikide punane nimestik -I. etapp" raames.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Meelis osales Euroopa ökoloogiaföderatsiooni konverentsil

Meelis Pärtel osales 21-25 septembril Euroopa ökoloogiaföderatsiooni konverentsil „Ökoloogia kokkupuutepunktid“ Roomas. Osaledes kolleeg Martin Zobeli organiseeritud sessiooni „Peidetud ja tume elurikkus – molekulidest makroökoloogiani“ avaesinejana. Meelis rääkis Euroopa taimede vaadeldud ja tumedast elurikkusest. Ettekanne sai palju positiivset vastukaja. Sessioonil rääkisid tumedast elurikkusest ka Jens-Christian Svenning ja Jonathan Belmaker.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Uus artikkel krohmseente mitmekesisusest ja levikust

Meie töörühma liikmed Meelis Pärtel, Ülle Reier ja endine töörühma liige Inga Hiiesalu osalesid taimeökoloogia töörühma poolt läbi viidud globaalses uuringus arbuskulaarmükoriissete ehk krohmseente mitmekesisusest ja levikust. Lõviosa taimeliikidest on nende taime juurtes elavate seentega sümbioosis ja tervete ökosüsteemide toimimine on mükoriisast sõltuv. Töö käigus koguti üle maailma rohkem kui tuhat taimejuure proovi, millest määrati DNA abil seal elavad seened. Üllatuslikult leiti, et erinevalt taimeliikidest on krohmseened globaalselt väga levinud. Kuna fülogeneesianalüüs kinnitas, et suurem osa uuritud seeneliike on tekkinud pärast mandrite lahknemist, saab seda seletada efektiivse levimisega. Artikkel ilmus ajakirjas Science.

Davison, J., Moora, M., Öpik, M., Adholeya, A., Ainsaar, L., Bâ, A., Burla, S., Diedhiou, A.G., Hiiesalu, I., Jairus, T., Johnson, N.C., Kane,A., Koorem, K., Kochar, M., Ndiaye, C., Pärtel, M., Reier, Ü., Saks, Ü., Singh, R., Vasar, M., Zobel M. Global assessment of arbuscular mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism. Science 349: 970-973.

Vaata ka töö tutvustust portaalist Novaator; “Tartu ülikooli teadlased kaardistasid üleilmse levikuga krohmseeni“.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Metsade elurikkuse kaitse nutikamaks

Alustasime koostöös teiste TÜ ja Maaülikooli töörühmadega RMK teadusprojekti Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel. Selle käigus selgitatakse metsade tunnusliku, teisenenud ja tumeda elurikkuse abil välja, kuidas ja millised metsi oleks Eestis elurikkuse seisukohast kõige otstarbekam kaitsta. Vaata lisaka ka novaatori kodulehelt "Tartu teadlased muudavad metsakaitse nutikaks".








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Uus artikkel Eesti taimekoosluste jääajajärgsest struktuurist

Pille ja Meelis osalesid põnevas projektis, kus Triin Reitalu (TTÜ Geoloogia Instituut) eestvedamisel uuriti jääaja-järgseid muutusi Eesti ala taimkatte funktsionaalses ja fülogeneetilises struktuuris. Leidsime, et kuigi liigiline mitmekesisus kasvas, on tänapäevaks kahanenud nii funktsionaalne kui ka fülogeneetiline mitmekesisus. Selle põhjuseks pakume inimmõju suurenemist kooslustele, mistõttu hakkasid domineerima kindlate tunnustega (funktsionaalne konvergents) ja kindlatest fülogeneetilistest klaadidest (fülogeneetiline klasterdumine) liigid.

Reitalu, T., Gerhold, P., Poska, A., Pärtel, M., Väli, V., Veski, S. (2015) Novel insights into post-glacial vegetation change: functional and phylogenetic diversity in pollen records. Journal of Vegetation Science 26: 911-922.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Tere tulemast, Madli

Meil on rõõm tervitada uut doktoranti Madli Jõks’i Makroökoloogia töörühma! Ta hakkab uurima ’tumedat elurikkust’ (mingisse kooslusesse sobivad, kuid sealt puuduolevad liike) erinevatel ruumiskaaladel ning erinevates taimekooslustes, kasutades nii empiirilisi andmeid kui ka arvutisimulatsioone. Madli juhendajaks on professor Meelis Pärtel.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Aveliina andis intervjuu Novaatorile ja Tartu Ülikooli rahvusvahelisele blogile

Teadusuudiste portaal Novaator käis külas meie vanemteadur Aveliina Helmil ning rääkis temaga looduskaitsest ja teadusest. Augustis aga andis Aveliina Tartu Ülikooli rahvusvahelise blogi tarbeks “twitterview” vormis intervjuu Tartu Ülikooli Twitteri kontol.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Tsipe osales IUFRO maastikuökoloogia konverentsil

23. – 30. august toimus Tartus IUFRO (Rahvusvaheline Metsauuringute Organisatsioonide Liit) maastikuökoloogia konverents, mida korraldasid Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool ning Tartu Observatoorium. Rohkem kui 200 osavõtjat, 33 eri riigist üle kogu maailma jagasid oma kogemusi ja teadmisi ning arutlesid ökosüsteemiteenuste hoidmisest metsamaastikes. Tsipe keskendus oma suulises ettekandes sellele, kuidas maastiku struktuur ja sidusus mõjutab niiduliik Lychnis flos-cuculi geenivoolu.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Välitööd Lääne-Eesti taastatavatel loopealsetel

Välitööd Türju loopealsel Sõrve säärelVälitööd Türju loopealsel Sõrve säärelEelmisel aastal algas Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ Nature ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukas Eesti loopealsete taastamise projekt 'Elu alvaritele'. Alvarid ehk loopealsed on liigirikkad pärandkooslused, mis on suuremalt jaolt aga karjatamise lakkamise tõttu kadakate ja mändidega kinni kasvanud. Projekti raames eemaldatakse Lääne-Eestis 2500 ha kinnikasvanud loopealsetelt liigne võsa ning luuakse võimalused nende alade edasiseks karjatamiseks. Makroökoloogia töörühm koostöös teiste spetsialistidega jälgib, kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. Sel suvel toimusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukad välitööd, kus koguti andmeid soontaimede, sammalde, ämblike, liblikate, kimalaste, lindude ja mükoriisa taastamiseelse seisundi kohta. On oodata põnevaid tulemusi!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Lõppesid välitööd seoses liikide invasiooni ennustamisega

Sel suvel lõppes Joni järeldoktorantuuri projekti raames läbi viidud mahukas ekperiment Eesti mahajäetud põldudel. Ekperimendi eesmärgiks oli testida, kas tunnuste seosed erinevate liigifondi komponentide vahel aitavad paremini ennustada liikide invasiooni. Uurimisalasid oli kokku 32, kust koguti andmeid keskkonnaparameetrite, kohaliku ja regionaalse liigifondi kohta ning hinnati istutatud invasiivsete liikide kohanemisvõimet. Kokkuvõttes oli vaatluse all 320 ha, liikide katvust hinnati üle 2000 korra ning mõõdeti 1000 taime – palju tööd, loodetavasti on tulemused seda väärt! Vaata ka pildigaleriid.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Külalisdoktorandid Felícia ja Anaclara

Anaclara ja Felícia Eestis välitöödelAnaclara ja Felícia Eestis välitöödelJuunis-juulis külastasid meie töörühma DoRa 5 programmi toetusel ja Pille juhendamisel doktorandid Felícia Fischer ja Anaclara Guido Rio Grande do Sul ülikoolist Brasiilias. Felícia uuris Jon´i katse raames tumedat elurikkust funktsionaalsete tunnuste abil. Anaclara keskendus funktsionaalse beeta-mitmekesisuse rollile koosluste invasioonis.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Uus artikkel tumeda elurikkuse hindamismeetodite kohta

Bealsi tõenäosusindeksBealsi tõenäosusindeksMeie töörühma endine liige dr. Rob Lewis avaldas hiljuti koos Meelise ja Robertiga artikli tumeda elurikkuse hindamismeetodite kohta. Uurimuse eesmärgiks oli empiiriliselt testida, kumb meetod – liikide ökoloogilise nõudlikkuse (Ellenbergi) või liikide koosesinemise infole tuginev meetod tagab täpsemad tumeda elurikkuse hinnangud. Analüüsides kasutati taimkatteruutude andmeid nii Šoti rohumaadelt kui ka Šveitsi metsadest. Tulemused näitasid, et liikide koosesinemise meetod oli täpsem kui Ellenbergi meetod. Seega saab tumedat elurikkust edukalt ja hõlpsalt hinnata liikide koosesinemise andmeid kasutades. Tumeda elurikkuse õigesti hindamine aitab paremini mõista ökoloogilisi mehhanisme, mis kujundavad biodiversiteedi mustreid.

Lewis, R. J., Szava‐Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Estimating dark diversity and species pools: An empirical assessment of two methods. Methods in Ecology and Evolution.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 IAVS konverents Brnos

Liigirikkad rohumaad Valgetes Karpaatides, mida oli konverentsi ajal võimalik külastada.Liigirikkad rohumaad Valgetes Karpaatides, mida oli konverentsi ajal võimalik külastada.58. Rahvusvaheline Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni aastakonverents toimus seekord 19–24 juulil Brnos, Tšehhi Vabariigis. Paljud meist võtsid osa ühisest bussisõidust Brnosse ja tagasi, mis võimaldas tutvuda veidi ka vaatamisväärsustega. Konverents ise oli sisustatud huvitavate ettekannete ja aruteludega ning eriti rõõmustav oli taas-kohtuda meie töörühma vanade liikmete ja teiste koostööpartneritega. Jon, Kersti, Argo ja meie endised töörühmaliikmed – Rob Lewis ja Inga Hiiesalu – esinesid suuliste ettekannetega tumeda elurikkuse erisessioonil, mida juhatasid Meelis Pärtel ja Francesco de Bello. Liis rääkis elupaiga suuruse ja funktsionaalse mitmekesisuse vahelistest seostest. Pillel oli posterettekanne suureskaalalist fülogeneetilist koosluse-struktuuri määravate tegurite kohta ja Ene poster keskendus sinise ja hariliku kopsurohu hübridiseerumisele.
Noore teadlase suulise ettekande auhind läks see kord Inga Hiiesalule. Palju õnne, Inga!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Meelis tutvustas Eesti elurikkust

Meelis Pärtel kirjutas ajalehes Sirp sellest, kuidas elurikkus on Eesti suurim rikkus. Samal teemal pidas ta ka videoloengu Tartu Ülikooli televisioonis (UTTV).


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Doktorikooli ja Keskkonnaministeeriumi ühisseminar

19. mail toimus Tartus Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli ning Keskkonnaministeeriumi koostööseminar, kus Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli doktorandid ning teadurid tegid ülevaate oma teadusuurimustest ja nende rakendamisvõimalustest looduskaitses. Meie töörühmast esinesid suulise ettekandega Marge ja Liis, kes rääkisid vastavalt geneetiliste meetodite kasutamise ning maastikustuktuuri arvestamise olulisusest looduskaitse planeerimisel. Sarnaseid kontaktseminare korraldatakse nüüdsest iga-aastaselt, et edendada tihedamat koostööd ülikoolide ja keskkonnaorganisatsioonide vahel.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Marge osales Populatsioonibioloogia konverentsil

14-16. mail toimus Tübingenis (Saksamaal) Gfö Populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Tegemist oli väga sõbraliku atmosfääriga kokkusaamisega, kus ettekannete ja arutelude teemad hõlmasid nii epigeneetikat kui ka liikide levimist globaalsel skaalal. Marge osales konverentsil postriga - „Maastiku struktuuri mõju niiduliikide geneetilisele mitmekesisusele ja kohasusele: niiduliik Trifolium montanum näitel“.














----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Ekspeditsioon Marokosse

Kersti, Silvia ja Meelis osalesid Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kompleksekspeditsioonil Marokos. Ekspeditsioonil oli kokku 18 doktoranti erinevatest Eesti ülikoolidest, kes teostasid ajavahemikus 26 aprill - 14 mai juhendajate kaasabil välitöid uurimisprojektide jaoks. Kersti ja Silvia kirjeldasid taimeruute vahemerelises põõsastikus, et uurida levimisprotsesside olulisust sealsete biodiversiteedi mustrite kujunemisel. Lisaks koguti taimede liigirikkuse ja keskkonnatingimuste andmeid Kõrg-Atlase niitudelt meie töörühma globaalse rohumaade uuringu tarbeks.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2015 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

Meie töörühma kevadseminar toimus sel korral 14-15 aprill kaunis Mokko maahotellis Palamuse vallas. Nagu ikka, esitati uusi ideid ja värskeid tulemusi ning saadi vastukaja teistelt. Külas oli ka meie kauaaegne kolleeg Sergey Znamenskiy Venemaalt. Lisaks põnevale teadusdiskussioonile jäi aega ka saunaks ning seminari lõppedes külastati Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumit.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Jällenägemiseni, Rob!

Eelmisel nädalal jätsime hüvasti Dr. Rob Lewisega, kes veetis järeldoktorandina meie töörühmas kaks aastat. Siin olles tegeles Rob peamiselt täpsete tumeda elurikkuse hindamismeetodite välja töötamisega ja selle rakendamisega looduskaitses. Lisaks tegi ta koostööd taimeökoloogia töörühma ja oma endise töögrupiga Liverpooli Ülikoolist. Rob jätkab oma teadlasekarjääri Aarhuse Ülikoolis, Dr. J.C. Svenningi töörühmas. Me soovime talle kõike paremat ja loodame, et ta külastab meid varsti jälle!






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2015 Järeldoktorant Tšehhi Teadusakadeemiast

Meie töörühma külastab Tšehhi Teadusakadeemia järeldoktorant Ondřej Mudrák. Ta on erialalt taimeökoloog ning tegeleb suktsessiooni, taastamisökoloogia ja rohumaade majandamisega. Ondřej veedab Tartus kaks kuud, mille vältel keskendub ta erinevatel suktsessiooni astmetel olevate taimekoosluse tumeda elurikkuse uurimisele.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Elupaikade taastamine vajab maastikuskaalas lähenemist

Aveliina avaldas ajakirjas Applied Vegetation Science kommentaari "Habitat restoration requires landscape-scale planning", mis asetas laiemasse konteksti samas numbris Tšehhi autoritelt (Karel Prach jt) ilmunud artikli "Landscape context in colonization of restored dry grasslands by target species". Töö näitas, kui vajalik on taastamistööde õnnestumiseks arvestada taastatavate alade ümber paikneva maastiku struktuuri ja elurikkusega. Aveliina tõi näiteks loopealsete taastamise projekti LIFE to Alvars, kus toimus taastatavate alade valimine just nimelt maastikulist koosseisu silmas pidades.

Helm, A. 2015. Habitat restoration requires landscape-scale planning. Applied Vegetation Science 18: 177-178




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Rob osales Norra Ökoloogilise Ühingu konverentsil

12-13. märtsil toimus Bergenis Norra Ökoloogilise Ühingu konverents, mis keskendus mineviku, oleviku ja tuleviku ökoloogiliste muutuste iseloomustamisele, neid põhjustvatele võtmetegurite välja selgitamisele ning seniste teadmiste rakendamisele looduskaitses. Rob pidas suulise ettekande tumedast elurikkusest ja selle kaasamisest täpse liigifondi suuruse määramiseks ning võitis parima ettekande auhinna!








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Tiina Talve kaitses doktorikraadi!

3. märtsil kaitses Tiina Talve oma doktoritöö “Genetic diversity and taxonomy within the genus Rhinanthus “ (Perekonna Rhinanthus geneetiline mitmekesisus ja taksonoomia) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Tiina juhendajaks oli Tatjana ja oponendiks professor Mikael Hedrén Rootsist, Lundi Ülikoolist.

Palju õnne ja edu, doktor Talve!








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Aveliina kuulub 1% maailmas enim tsiteeritud teadlaste hulka

Meil on rõõm teatada, et Essential Science Indicators andmebaasi andmetel kuulub Aveliina nüüdsest 1% maailmas enim tsiteeritud teadlaste hulka! Palju õnne!!! Uus enim tsiteeritud teadlaste nimekiri koostati seekord teistsuguse meetodiga, arvestades ainult viimase kümne aasta jooksul kõrgelt tsiteeritud artikkleid. Definitsiooni kohaselt kuuluvad kõrgelt tsiteeritud artiklite hulka need, mis on teatud aastal oma valdkonna tsiteerituimad publikatsioonid.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Seminar Keskkonnaministeeriumis

27. veebruaril külastasid makroökoloogia töögrupi geneetiliste meetoditega tegelevad teadurid (Aveliina Helm, Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Pihu, Tsipe Aavik) Keskkonnaministeeriumit, et anda ülevaade botaanika osakonna laboris tehtavatest looduskaitsegeneetika-alastest uurimustest. Lisaks eelnevale arutasime koos Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna ning Keskkonnaameti töötajatega, kuidas saaksime ka edaspidi oma kompetentsi rakendada loodukaitseliselt vajalike küsimuste lahendamiseks.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Uus artikkel: fülogeneesiga ei tuvasta koosluste kokkupaneku mehhanisme

Pille ja kaasautorid avaldasid ajakirja Functional Ecology erinumbris ülevaateartikli sellest, miks viimasel ajal ökoloogias laialt kasutatav meetod koosluste kokkupaneku reeglite (konkurents ja elupaiga filtreerimine) tuvastamiseks koosluse fülogeneetilise struktuuri abil võib olla ekslik. Selle asemel soovitavad autorid suuremat evolutsiooniliste ja biogeograafiliste protsesside mõju kaasamist ökoloogia sõlmküsimuste lahkamiseks, nagu näiteks (1) kuidas kunagiste koosluste fülostruktuur on mõjutanud evolutsiooni, näiteks tunnuste lahknemist ja uute liikide teket, ning vastupidi, (2) kuidas evolutsioon on mõjutanud tänapäevaste koosluste fülostruktuuri ja funktsionaalsust nagu näiteks invadeeritavust võõrliikidega.

Loe lähemalt artikli kokkuvõttest

Gerhold, P., Cahill, J. F. Jr., Winter, M., Bartish, I. V., Prinzing, A. (2015) Phylogenetic patterns are not proxies of community assembly mechanisms (they are far better). Functional Ecology 29: 600–614.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Külalismagistrant Prantsusmaalt

Thomas Galland Toulouse'i ülikoolist veedab järgmised kolm kuud (veebruar-aprill) meie töörühmas. Ta plaanib töötada koos Aveliinaga alvarite taastamise projekti juures.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Anu Eskelineni külaskäik

Anu Eskelinen (University of California) külastas meie töörühma jaanuari lõpus. Ta pidas huvitava seminari madala produktiivsusega ökosüsteemidest (“Global change and low-productivity ecosystems: interactions among biotic ecosystems components and changing environmental conditions”) ning arutles teadusteemadel botaanika osakonna teadlaste ja doktorantidega.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Uus artikkel: Tume elurikkus Euroopa skaalas kaardistatud


Argo, Robert ja Meelis avaldasid ajakirjas Ecography artikli, kus nad uudset metoodikat kasutades leidsid kogu Euroopa ulatuses taimede tumeda elurikkuse ehk puudu olevad liigid, mis on võimelised uuritavasse kohta levima ja sobivad sealses keskkonnas elama. Kui varasemalt on kasutatud vaadeldud liike uurimaks suureskaalalisi elurikkuse mustreid, siis tumeda elurikkuse abil on võimalik uurida, kui suur on igas uuritavas kohas elurikkuse täielikkus: kui suur osa liigifondist on kohal. Kui vaadeldud elurikkuse jaotus jälgib suures plaanis laiuskraadi, rohkem liike on soojemates piirkondades, siis uurimus näitas, et Euroopas leidub elurikkuse poolest täielikke elupaiku nii põhjas kui ka lõunas. Suhteliselt täielikum on elurikkus Euroopa mägistel aladel: enamus liigid, mis suudavad sellistes karmides tingimustes elada, on kohale jõudnud ja püsima jäänud. Töö tulemusi saab kasutada elurikkuse kaitse planeerimisel kogu Euroopas.

Ronk, A., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Applying the dark diversity concept to plants at the European scale. Ecography 38, 1015-1025.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Riin Tamme kaitses doktorikraadi!

Riin Tamme sai doktorikraadiRiin Tamme sai doktorikraadi26. jaanuaril kaitses Riin Tamme oma doktoritöö “The relationship between small-scale environmental heterogeneity and plant species diversity“ (Keskkonna heterogeensuse ja taimede mitmekesisuse seos väikesel ruumiskaalal) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Riini juhendajaks oli Meelis ja oponendiks professor Heather Reynolds Ameerika Ühendriikidest, Indiana Ülikoolist. Riin jätkab oma teadustööd järeldoktorantuuris Austraalias, Lõuna-Wales´i Ülikoolis, professor Angela Moles´i töörühmas.

Palju õnne ja edu, doktor Tamme!




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Rahvusvahelise biogeograafiaühingu konverents Saksamaal

Aveliina ettekanne plenaarsessioonilAveliina ettekanne plenaarsessioonilLiina ja Aveliina osalesid 8. – 12. jaanuaril Rahvusvahelise biogeograafiaühingu 7. konverentsil Saksamaal Bayreuthis. Iga kahe aasta järel toimuv konverents oli senistest suurim: kokku oli tulnud enam kui 600 osalejat 53 riigist ning esitati 100 suulist ettekannet ja üle 300 postri. Aveliina pidas konverentsi esimese päeva plenaarsessioonil arvukale kuulajaskonnale ettekande tolmeldamisviiside levikust Euroopas (Large-scale distribution of pollination systems in Europe). Liina tutvustas välkettekandes ja postrisessioonil tulemusi Euroopa niitude pindala ja kvaliteedi kahanemisele järgnevast liikide väljasuremisest ja sisserändest (Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality). Järgmine taoline konverents toimub 2017. aastal Brasiilias.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Uus artikkel põllumajandusmaastike elurikkuse kaitsest Euroopa Liidus

Põllumajandusmaastike elurikkusele keskendunud uurimuste arv uutes ja vanades liikmesriikidesPõllumajandusmaastike elurikkusele keskendunud uurimuste arv uutes ja vanades liikmesriikidesAveliina oli kaasautoriks Laura Sutcliffe'i (Göttingeni Ülikool) jt artiklis „Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland“, mis keskendus Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandusmaastike elurikkuse kaitsele. Autorid leidsid, et vastavate teadusuuringute vähesus Euroopa Liidu uutes liikmesriikides on tinginud olukorra, kus ELi tänased põllumajanduse keskkonnasmeetmed on pigem kohandatud intensiivselt majandatud ja juba elurikkuses palju kaotanud Lääne-Euroopa põllumajandusmaastike järgi. Samad meetmed ei pruugi olla sobivad liigirikkamate ja väiksema maakasutusintensiivsusega Ida- ja Kesk-Euroopa põllumajandusmaastikele. Uute liikmesmaade põllumajandusmaastikele sobivate keskkonnameetmete väljatöötamine vajab rohkem teaduslikke uuringuid Kesk- ja Ida-Euroopas

Sutcliffe, L. M. E., Batáry, P., Kormann, U., Báldi, A., Dicks, L. V., Herzon, I., Kleijn, D., Tryjanowski, P., Apostolova, I., Arlettaz, R., Aunins, A., Aviron, S., Baležentienė, L., Fischer, C., Halada, L., Hartel, T., Helm, A., Hristov, I., Jelaska, S. D., Kaligarič, M., Kamp, J., Klimek, S., Koorberg, P., Kostiuková, J., Kovács-Hostyánszki, A., Kuemmerle, T., Leuschner, C., Lindborg, R., Loos, J., Maccherini, S., Marja, R., Máthé, O., Paulini, I., Proença, V., Rey-Benayas, J., Sans, F. X., Seifert, C., Stalenga, J., Timaeus, J., Török, P., van Swaay, C., Viik, E., Tscharntke, T. (2015) Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland. Diversity and Distributions 21, 722–730.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Jodi Price külastab meie töörühma

Meie töörühma endine liige, Jodi Price, veedab kaks nädalat Tartus. Ta töötab koos Meelise, Riinu ja Antonio Gazoliga (Skype'i vahendusel) mitmete koostööprojektide kallal. Nad uurivad alvareid Saaremaal ning rohumaid üle kogu maailma. Jodi oli varem Tartus järeldoktorantuuris, kuid on nüüd tagasi Austraalias ning töötab Lääne-Austraalia ülikoolis Perthis. Tere tulemast tagasi, Jodi!






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Uudised 2014

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2014 Uus artikkel Läänemere regiooni loopealsete tumedast elurikkusest

Loopealne LäänemaalLoopealne LäänemaalKersti, Riin, Aveliina, Pille ja Meelis koos Triin Reitalu (Tallinna Tehnikaülikool) ning Rootsi ja Vene kolleegidega avaldasid ajakirjas Ecography uue artikli, milles uuriti, kui palju ökoloogiliselt sobivaid liike on liigirikastelt niitudelt veel puudu ning millistel põhjustel liigid puuduvad (ehk kuuluvad tumedasse elurikkusesse). Tulemused näitasid, et kuigi ühel ruutmeetril lubjarikkal niidul võib koos kasvada 30-40 taimeliiki, on väga paljud regioonis leiduvad ja kooslusesse sobivad liigid niitudelt puudu kehva levimisvõime tõttu. Uurimustöö tulemused viitavad, et looduskaitselised tegevused peaksid panustama niiduliikide levimise kaasa aitamisele (nt. kariloomade abil) ja et kooslustes toimuvate ökoloogiliste protsesside mõistmiseks tuleks arvestada ka sobivatest elupaikadest puuduolevate liikidega, mitte ainult vaadeldud elurikkusega. Vaata uudislugusid ka Ecography blogis ja Novaatoris. Meelis räägib samal teemal Vikerraadio saates Labor.

Riibak, K., Reitalu, T., Tamme, R., Helm, A., Gerhold, P., Znamenskiy, S., Bengtsson, K., Rosén, E., Prentice, H. C., Pärtel, M. (2015) Dark diversity in dry calcareous grasslands is determined by dispersal ability and stress-tolerance. Ecography 38: 713-721.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2014 Vastilmunud artikkel tutvustab uudseid mõõdikuid koosluste looduskaitselise seisundi määramiseks

Liigid võivad kuuluda tunnusliku või teisenenud elurikkuse hulkaLiigid võivad kuuluda tunnusliku või teisenenud elurikkuse hulkaAveliina, Meelis ja Robert koostöös Martin Zobeliga taimeökoloogia töörühmast ning Angela Molesiga New South Walesi ülikoolist tutvustasid uudset vaatenurka koosluste elurikkusele. Ajakirjas Diversity & Distributions ilmunud artiklis näitasid autorid, miks koosluse kogu liikide arv ei ole hea mõõdik ala looduskaitselise seisundi tuvastamiseks. Nimelt sisaldavad degradeerunud kooslused neile iseloomulike liikide kõrval ka selliseid liike, mis on sinna levinud keskkonnamuutuste ning negatiivse inimmõju tõttu. Tuvastamaks koosluse looduskaitselist seisundit, tuleb seetõttu eristada tunnuslikku elurikkust (characteristic diversity), mis sisaldab koosluse ajalooliselt kujunenud liigifondi kuuluvaid liike ning teisenenud elurikkust (derived diversity), mille moodustavad kooslusele mitteomased, nö „valed“ liigid. Artiklis tutvustatakse ka uudset indeksit, mille abil saab võrrelda erinevate elupaikade ning skaalade looduskaitselist seisundit ning kaitsevajadust.

Helm, A., Zobel, M., Moles, A. T., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Characteristic and derived diversity: implementing the species pool concept to quantify conservation condition of habitats. Diversity and Distributions 21, 711–721.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2014 Töörühma sügisseminar

Sel aastal toimus meie sügisene töörühmaseminar 6.-7. novembril Elva lähedal Waide motellis. Esitati uudseid ideid ja värskeid tulemusi ning saadi üksteiselt konstruktiivset tagasisidet. Lisaks teaduslikele mõttevahtustele jäi meil aega ka Elva linna ekskursiooniks ning nagu tavaks saanud lõppes õhtu kosutava sauna ja õllega.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2014 Eesti-Tšehhi teaduslik töötuba

Meelis, Rob, Jon, Kersti, Argo ja Liis külastasid oktoobri lõpus České Budějovicet (Tšehhi), et ühendada jõud sealse ülikooli botaanika osakonna doktorantide ja teaduritega. Külaskäigu eesmärgiks oli läbi viia kolmepäevane töötuba kogumaks uusi mõtteid liigifondi ja tumeda elurikkuse olulisusest ning rakendamisvõimalustest looduskaitses. Algne idee kasvas välja Meelis Pärteli ja Rob Lewise varasematest mõttevahetustest ning koostoos meie töörühma kauaaegse sõbra Francesco de Belloga saigi toimuma esimene Eesti-Tšehhi teaduslik töötuba. Tegemist oli igati eduka ja tulemusliku ettevõtmisega ning andis alust ka tulevikus sarnaseid rahvusvahelisi mõttetalguid korraldada.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2014 Uus artikkel beetamitmekesisusest

Robert ja Meelis avaldasid hiljuti ajakirjas PlosOne artikli, mis uurib aditiivse ja multiplikatiivse beetamitmekesisuse valemite vahelist matemaatilist suhet. Selgub, et mõlemad valemid on võrdväärsed, kui need transformeerida piiritlemata indeksiteks. Seega ei mõjuta valemi valik ka seoseid beetamitmekesisuse ja ruumi või keskkonnagradiendi vahel. Loodetavasti aitab see artikkel vähendada vaidlusi selle üle, millisel viisil on kõige “õigem” beetamitmekesisust hinnata.

Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2014) Biodiversity patterns along ecological gradients: unifying β-diversity indices. Plos ONE 9, e110485.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2014 Uus artikkel sinise ja hariliku kopsurohi hübridiseerumisest

Sinine kopsurohiSinine kopsurohiEne Kook ja kaasautorid uurivad ajakirjas Plant Systematics ja Evolution ilmunud artiklis evolutsiooniprotsesse haruldaste kareleheliste (Boraginaceae) näitel. Artiklis analüüsiti isendisisest geneetilist polümorfismi ja hübridiseerumist sinisel kopsurohul (Pulmonaria angustifolia L.) ja harilikul kopsurohul (Pulmonaria obscura Dumort.) tuuma ITS järjestuste kloneerimise abil ning leiti, et Eestis ja Lätis väga haruldane sinine kopsurohi (LK I) on kõigis uuritud populatsioonides hübriidne, sisaldades nii sinisele kui ka harilikule kopsurohule omaseid ITS-järjestusi. Hübridiseerumine vähendab isendite eluvõimet ning võib piirata sinise kopsurohu arvukust levila põhjapiiril. Varasemad uuringud vihjavad isendisisesele polümorfismile kareleheliste sugukonnas, aga nüüd on see ka molekulaarsete meetoditega tõestatud.

Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees, R., Reier, Ü., Pihu, S. (2015) Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution 301, 893-910.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2014 Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni aastakonverents Austraalias

Töörühma osavõtt IAVS konverentsist Austraalias oli nii arvukas, et fotole mahtusid vaid pooled liikmetestTöörühma osavõtt IAVS konverentsist Austraalias oli nii arvukas, et fotole mahtusid vaid pooled liikmetestMeelis, Pille, Rob, Riin, Kersti, Argo, Liina ja Liis osalesid 1.-5. septembril rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverentsil (IAVS) Austraalias Perthi linnas. Rob pidas ettekande tumeda elurikkuse ja liigifondi arvutamise meetoditest (Accurate dark diversity and species pool estimates: An empirical assessment of two existing methods). Riinu ettekanne rääkis keskkonna heterogeensuse ja liigirikkuse suhtest (Relationship between environmental heterogeneity and plant species richness: the role of spatial scale and evolutionary history). Kersti rääkis sellest, et kuivadel lubjarikastel niitudel määrab tumeda elurikkuse liikide levimisvõime ja stressitaluvus (Dark diversity in dry calcareous grasslands is determined by dispersal ability and stress-tolerance). Argo rääkis taimede tumedast elurikkusest Euroopa skaalal (Applying the dark diversity concept for plants at the European scale). Liina näitas meta-analüüsi tulemusi Euroopa niitude pindala ja kvaliteedi kahanemisele järgnevast liikide väljasuremisest ja sisserändest (Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis). Liis rääkis elupaiga degradeerumisele järgnevast liigirikkuse ja funktsionaalse mitmekesisuse tõusust (Increase in species richness and functional diversity after habitat degradation and fragmentation).


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2014 Uued tudengid

Makroökoloogia töörühm täienes mitme bakalaureuse- ning magistritudengi võrra. Tere tulemast ja edu lõputöö kirjutamisel!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Makroökoloogia töörühm Twitteris!

Alates juunist saab meie töörühma tegemisi jälgida ka Twitteri keskkonnas. Lisaks uudistele anname seal teada vastuvõetud artiklitest ja konverentsidel osalemistest. Twitteri kasutajad saavad meie postitused tellida oma uudistevoogu, kuid ka kõik teised saavad neid lugeda siin.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Välitööd Saaremaal 'Elu alvaritele' projekti raames

Sel aastal otsustasid Euroopa Komisjon ning Keskkonnainvesteeringute Keskus toetada suureskaalalist alvarite taastamise projekti 'Elu alvaritele'. Alvarid ehk loopealsed on liigirikkad kooslused, kuid ohustatud traditsioonilise majandamise lakkamisele järgnenud kadakate pealetungi tõttu. Projekti raames taastatakse 2500 ha kinnikasvanud alvareid Lääne-Eestis ja saartel, ning antakse maaomanikele võimalus nende alade hooldamiseks. Aveliina töötas välja metoodika alvarite seisukorra ja taastamisedukuse hindamiseks ning juuli lõpus tegid Liis, Liina, Marge, Thomas (külalismagistrant Prantsusmaalt) ja Triin Reitalu (Tallinna Tehnikaülikool) välitöid alade elurikkuse määramiseks.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Aveliina osales Taastamisökoloogia konverentsil Oulus

Foto: Metla/Jouni KarhuFoto: Metla/Jouni Karhu3.-8. augustil toimus Soomes Oulus Taastamisökoloogia Euroopa konverents. Meie töörühma esindas konverentsil Aveliina Helm, kes tegi suulise ettekande käimasolevast alvarite taastamise projektist ('Large-scale calcareous grassland restoration in Estonia: the science behind and the work ahead').










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Ajakirja Journal of Vegetation Science eriväljaanne

Septembrikuu Journal of Vegetation ajakirja number on eriväljaanne taimkattemustritest ja neid põhjustavatest protsessidest. Eriväljaanne koosneb 10 artiklist, mille autoriteks on eelmisel aastal (26.-30. juuni 2013) Tartus toimunud rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverentsil osalejad. Ajakirjas sisaldub ka Meelis Pärteli artikkel kooslusest puuduvate liikide ökoloogiast. Eriväljaannet toimetasid Aveliina Helm, Rein Kalamees ja Martin Zobel.

Helm, A., Kalamees, R., Zobel, M. (2014) Vegetation patterns and their underlying processes: where are we now? Journal of Vegetation Science 25, 1113–1116.

Pärtel, M. (2014) Community ecology of absent species: hidden and dark diversity. Journal of Vegetation Science 25, 1154-1159.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Välitööd määramaks koosluste täielikkust mahajäetud põldudel

Osana Joni järeldoktorantuuri projektist ('Community completeness and invasibility: Using phylogenetic and functional completeness to predict invasion across scales') tegid Jon, Kersti, Riin, Rob, Ülle ja Ene juunis ja juulis välitöid Kagu-Eesti mahajäetud põldudel. Taludes temperatuure 4st kuni 34 kraadini kirjeldasid nad taimekoosluste liigilist koosseisu väikesel skaalal ning mõõtsid taimeliikide funktsionaalseid tunnuseid ning keskkonnaparameetreid, et hiljem uurida, kuidas koosluste täielikkus mõjutab võõrliikide invasiooni. Suureskaalalised taimkatteuuringud (mida teevad Ülle ja Ene) on veel käimas.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Rahvusvaheline etnobioloogia kursus Saaremaal

Etnobioloogia kursuse raames õpiti, kuidas uurida kohalikelt elanikelt ajaloolise maakasutusega seonduvat. Foto Lukasz LuczajEtnobioloogia kursuse raames õpiti, kuidas uurida kohalikelt elanikelt ajaloolise maakasutusega seonduvat. Foto Lukasz LuczajLiina, Liis, Kersti ja Aveliina osalesid juuli alguses Saaremaal Kavandi külas toimunud rahvusvahelisel etnobioloogia (teadus, mis uurib inimese ja ökosüsteemi vahelisi seoseid) kursusel. Nädal aega väldanud kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade etnobioloogia põhialustest ning õpetada iseseisvalt koostama ja läbi viima etnobioloogilist uurimust. Loengutes õpitud teadmisi kasutati koheselt ka praktikas, viies läbi reaalseid intervjuusid kohalike külaelanikega. Õppejõududeks olid tunnustatud teadlased Hispaaniast, Itaaliast, Ungarist, Poolast, Inglismaalt ja Eestist. Kursuse lõpuks sai selgeks kui oluline võib teinekord olla kohalike elanike kaasamine meie uurimistöösse ning kui väärtuslikud on nende traditsioonilised teadmised nt pärandkoosluste majandamisel ning looduskaitses üldiselt.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Uus artikkel invasioonist ja fülogeneetilisest mitmekesisusest Kanada rohumaadel

Jon Bennett uurib hiljutises artiklis Kanada rohumaade fülogeneetilist mitmekesisust ning kõrrelise Bromus inermis (ohtetu luste) invasiooni. Artiklis leiti, et ohtetu luste edukust ei mõjutanud loodusliku koosluse fülogeneetiline mitmekesisus. Üllatuslikult oli seos vastupidine - invasiivse liigi sissetung muutis koosluse fülogeneetilist struktuuri. Need tulemused näitavad, et seos invasiooni ja koosluse fülogeneetilise mitmekesisuse vahel ei ole alati üheselt seletatav ning võõrliigi sissetung võib põhjustada muutuseid olemasolevas looduslikus koosluses.

Bennett, J.A., Stotz, G.C., Cahill, J.F. (2014) Patterns of phylogenetic diversity are linked to invasion impacts, not invasion resistance, in a native grassland. Journal of Vegetation Science.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2014 Artikkel liigirikkuse rekorditest pälvis F1000Prime soovituse

Meelis Pärtel koos kolleegidega (J. Bastow Wilson Uus-Meremaalt, Robert K. Peet USA-st ja Jürgen Dengler Saksamaalt) avaldasid 2012. aastal esimese ülevaate soontaimede liigirikkuse maailmarekorditest eri ruumiskaalades. Artikkel pälvib siiani tähelepanu - hiljuti sai see ära märgitud F1000Prime portaali poolt kui väljapaistev bioloogiaalane töö. F1000Prime soovitab tunnustatud teadlaste hinnangute põhjal artikleid, mida peetakse antud valdkonnaks eriti tähelepanuväärseks. Vaata ka artikli lühitutvustust Novaatori teadusuudiste portaalis.

Wilson, J.B. Peet, R. Dengler, J. Pärtel, M. (2012) Plant species richness: the world records. Journal of Vegetation Science 23, 796–802.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2014 Uus artikkel biootiliste indikaatorite kasutamisest looduskaitses

Rob Lewis ja kaasautorid uurivad hiljutises Biological Conservation artiklis, kuidas elurikkuse ajalisi muutusi jälgida. Rob uuris Šoti rohumaid ja näitas, et lihtsate biootilisi indikaatorite (nt. taimetunnuste) abil on võimalik demonstreerida maakasutuse muutuste mõju elurikkusele ning välja tuua enim kaitset vajavad alad.

Lewis, R.J., Pakeman, R.J., Angus, S., Marrs, R.H. (2014) Using compositional and functional indicators for biodiversity conservation monitoring of semi-natural grasslands in Scotland. Biological Conservation 175, 82-93.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2014 Riin osales Populatsioonibioloogia konverentsil

28-31. mail toimus Konstanzis (Saksamaal) Gfö Populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Tegemist oli väga sõbraliku atmosfääriga kokkusaamisega, kus ettekannete ja arutelude teemad hõlmasid nii epigeneetikat kui ka liikide levimist globaalsel skaalal. Riin esines konverentsil ettekandega ruumilise skaala mõjust heterogeensuse-liigirikkuse seosele.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2014 Digitaalse looduskaitse konverents Suurbritannias

Rob osales esimesel interdistsiplinaarsel Digitaalse Looduskaitse konverentsil Suurbritannias, mida korraldas Aberdeeni ülikool koostöös dot.rural organisatsiooniga. Tegemist oli väikese, kuid kõrgetasemelise konverentsiga, kus arutati digitaalse tehnoloogia rakendusvõimalusi teaduses ja looduskaitses, nii teadlaste, praktikute kui seadusetegijate hulgas. Konverentsi viimasel päeval demonstreeriti osavõtjatele ka tehnoloogiat. Vaata ka lühikest videot digitaalse looduskaitse rakenduste kohta, ja loe konverentsil osalejate mõtteid ja arutelusid Twitteri säutsudena.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2014 Meelis Pärtel oponeeris Bryndís Marteinsdóttiri doktoritööd Rootsis

Meelis Pärtel külastas hiljuti Stockholmi ülikooli, kus ta oponeeris Bryndís Marteinsdóttiri doktoritööd “Plant community assembly in grazed grasslands” (juhendaja: prof. Ove Eriksson). Doktoritöö uuris karjatatud rohumaade näitel, kuidas regionaalsest liigifondist filtreeritakse liike kohalikesse taimekooslusesse. Selgus, et kohaliku koosluse ülesehitus on rohkem mõjutatud regionaalsetest protsessidest (levimisest) kui lokaalsetest faktoritest nagu biootilised interaktsioonid, kohalikud keskkonnatingimused ja stohhastilised faktorid.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2014 Krista Takkis kaitses doktorikraadi!

Krista kaitses doktoritööKrista kaitses doktoritöö12. mail kaitses Krista Takkis edukalt oma doktoriöö "Changes in plant species richness and population performance in response to habitat loss and fragmentation" (Muutused taimede liigirikkuses ja populatsioonide seisundis vastusena elupaikade kaole ja killustumisele) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Krista juhendajateks olid Aveliina ja Meelis ning oponendiks professor Markus Fischer Berni ülikoolis Šveitsis. Krista jätkab oma teadustööd järeldoktorantuuris Kreekas, Egeuse Ülikooli Biogeograafia ja Ökoloogia töörühmas.

Palju õnne ja edu, doktor Takkis!






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2014 Argo külastas Lõuna-Boheemia ülikooli Tšehhis

Doktorant Argo Ronk veetis kolm kuud (jaanuar-märts) Tšehhis Dr. Francesco de Bello juures töötades. Francesco on meie kauaaegne kaastööline ning ekspert funktsionaalse mitmekesisuse alal. Argo õppis Tšehhis uusi statistilisi meetodeid, mille abil regionaalset liigifondi määrata ning seeläbi heita valgust tumedale mitmekesisusele. Argot üllatas ka Tšehhi vee hind (kallim kui õlu?). Argot toetas ESF DoRa programmi tegevus 6.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2014 Makroökoloogia töörühma külastasid Hugo Treffneri gümnasistid

30. aprilli hommikul kogunesid huvilised Hugo Treffneri gümnaasiumist Botaanika instituuti, et tutvuda makroökoloogia töörühma tegemistega. Paari tunni jooksul tutvustasime neile, kuidas käib töö geneetikalaboris, kasvuhoones ning looduses keskkonnatingimusi mõõtes. Me loodame, et tekitasime mõnes piisavalt huvi, et paari aasta pärast Tartu ülikoolis bioloogiat õppima asuda.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2014 Makroökoloogia töörühma seminar

Meie töörühma kevadseminar toimus sel korral 28-29 aprillil Tori vallas. Töörühma liikmed esitasid värskeid ideid ja uusi tulemusi ning said vastukaja teistelt. Seminari teaduslikku arutelu elavdasid ka meie kauaaegsed kaastöölised ja sõbrad Francesco de Bello Tšehhist, Sergey R. Znamenskiy Venemaalt ning Inga Hiiesalu (töörühma endine doktorant). Vaata ka pilte seminarist ja sellele järgnenud ekskursioonist Soomaale.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2014 Uus artikkel mesilastest

Jon Bennett ja kaasautorid avaldasid põneva artikli, kus nad uurivad mesilaste liikumismustreid parasvöötme savannis Kanadas. Jälgides, milliseid alasid mesilased külastavad, seostasid nad mesilaste eelistused ala floristiliste parameetrite ja maastiku konfiguratsiooniga. Nad leidsid, et mesilasi meelitas nii õitsvate taimede ohtrus kui ka metsa lähedus.

Bennett, J.A., Gensler, G.C., Cahill, J.F. (2014) Small-scale bee patch use is affected equally by flower availability and local habitat configuration. Basic and Applied Ecology.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2014 Uus artikkel mükoriisaseente liigirikkuse, taimede liigirikkuse ja koosluse biomassi vahelistest seostest

Inga Hiiesalu, Meelis Pärtel ja Pille Gerhold koos kaasautoritega Eestist ja Kanadast avaldasid artikli arbuskulaarmükoriissete (AM) seente ja taimede liigirikkusest looduslikul rohumaal. Nad uurisid erinevaid seoseid AM seente, taimede maapealse ja maa-aluse liigirikkuse ning koosluse biomassi vahel. Kui seni on uuritud eelkõige maapealse taimede liigirikkuse seost nii AM seente kui taimede biomassiga, siis nüüd selgus, et taimede maa-alune liigirikkus on nii AM seente liigirikkusega kui ka koosluse biomassiga tugevamini seotud.

Hiiesalu, I., Pärtel, M., Davison, J., Gerhold, P., Metsis, M., Moora, M., Öpik, M., Vasar, M., Zobel, M., Wilson, S.D. (2014) Species richness of arbuscular mycorrhizal fungi: associations with grassland plant richness and biomass. New Phytologist.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2014 Tanja külastas Brasiilia ja Argentiina muinsus- ja looduskaitsealasid

Tanja Lujanis teiste projektis osalejategaTanja Lujanis teiste projektis osalejategaVanemteadur Tatjana Oja veetis veebruarikuu Brasiilias (University of Santa Catarina) ja Argentiinas (University of Lujan), kus ta külastas kohalikke uurimisobjekte ja -alasid STRAVAL projekti raames. Üle said vaadatud nii liivaluited Atlandi ookeani kallastel Brasiilias ning Carlos Keeni küla, mis on oluline maaturismi objekt Argentiinas.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Krista külastas biogeograafia ja ökoloogia töörühma Kreekas

Rosmarinus officinalis kliimakambrisRosmarinus officinalis kliimakambrisDoktorant Krista Takkis külastas prof. Theodora Petanidou juhitavat Biogeograafia ja ökoloogia töörühma Egeuse Ülikoolis Kreekas. Prof. Petanidou töörühm on põhjalikult uurinud tolmeldajate ja taimede vahelisi interaktsioone ning neid mõjutavaid tegureid. Krista külastuse eesmärgiks oli alustada pikaajalist eksperimenti uurimaks kliimamuutuste mõju taimede nektariproduktsioonile.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Uus artikkel puuduvate liikide koosluste ökoloogiast

Meelis Pärtel avaldas hiljuti kontseptuaalse artikli puuduvate liikide koosluse ökoloogiast. Ta pakub välja idee, et koosluste ökoloogiliste mustrite ja protsesside paremaks mõistmiseks on vaja uurida ka kooslusest puuduvaid liike. Liigid võivad puudu olla erinevatel põhjustel: mõned liigid jäävad silmale varjatuks (näiteks mullas puhkeseisundis olevad või väga haruldased liigid), teised moodustavad tumeda elurikkuse (liigid, mis kuuluvad koosluse liigifondi, kuid ei kajastu koosluses endas).

Pärtel, M. (2014) Community ecology of absent species: hidden and dark diversity. Journal of Vegetation Science.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Liis külastas Lõuna-Boheemia ülikooli Tšehhis

Tudengid tantsuhoosTudengid tantsuhoosDoktorant Liis Kasari veetis neli kuud (oktoober 2013 - veebruar 2014) České Budějovices, Tšehhis. Ta osales Kvantitatiivse ökoloogia kursustel, õppides kasutama kaasaegseid statistilisti meetodeid (CANOCO, R) ökoloogiliste küsimuste lahendamisel. Liisul oli suurepärane võimalus sõlmida tutvuseid ka paljude tudengite ning teadlastega Tšehhist ja mujalt maailmas ning maitsta kuulsat Tšehhi õlut, mis oli odavam kui vesi. Kvantitatiivse ökoloogia järgmine kursus toimub 2015. aasta sügissemestril! Liisu toetas SA Archimedes (Kristjan Jaagu stipendium).






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Nordic Oikos konverents

Robert osales veebruari esimesel nädalal Stockholmis toimunud Nordic Oikos 2014 konverentsil. Ta kuulas mitmeid huvitavaid ettekandeid, arutles ökoloogia teemadel ning pidase suulise ettekande lokaalse ja regionaalse liigirikkuse vahelisest seosest.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Külalismagistrant Prantsusmaalt

Thomas Galland Toulouse'i ülikoolist veedab semestri (veebruar-august) meie töörühmas. Ta plaanib töötada koos Aveliinaga alvarite taastamise projekti juures ning abistada välitöödel.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2014 Jens-Christian Svenningu külaskäik

Professor Jens-Christian Svenning (Aarhusi ülikool Taanis) külastas meie töörühma veebruari alguses. Ta pidas väga huvitava seminari tänapäeva taimestiku ja kliima vahelise tasakaalu puudumisest ('Persistent diversity-climate disequilibria due to paleoclimatic changes') ning arutles teadusteemadel botaanika osakonna teadlaste ning doktorantidega.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Makroökoloogia töörühma tegemised nüüdsest maakaardil

Meie töörühma liikmete konverentsikülastused ning välitööde alad on nüüd nähtavad ka maakaardil. Eraldi on märgitud möödunud teaduslikud kokkusaamised, tulevased konverentsid ning välitööde alad ja botaanilised ekspeditsioonid.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Uue uurimuse järgi napib Euroopas mesilasi

Meelis Pärtel ja Martin Zobel (Taimeökoloogia töögrupp) olid kaasautoriks hiljuti ilmunud PLoS One artiklile, mis heidab pilgu tolmeldajate piisavusele Euroopas. Uurimuses leiti, et biokütuse tootmiseks sobivaid taimi kasvatatakse Euroopas järjest suurematel aladel, kuid mesilasvarud on väiksemad, kui kultuurpõldude optimaalseks tolmeldamiseks tarvis. Mesilastepuudus valdab ka Eesti põlde. Artikli tulemusi kajastas ka Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Makroökoloogia töörühm liitus TRY võrgustikuga

Hiljuti lisasime TRY andmebaasi ka Saaremaa alvaritelt kogutud taimetunnuseid ning Meelis Pärtel on nüüdsest ka selle globaalse võrgustiku liige. TRY andmebaas koondab ühtekokku erinevad andmebaasid nagu näiteks LEDA, GlopNet, BiolFlor, SID, EcoFlora ja paljud teised ning sisaldab infot ligi 750 taimetunnuse ja 69 000 taimeliigi kohta.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Järeldoktoritoetus Jon Bennettile

Meil on rõõm teatada, et Eesti Teadusagentuur rahastas Jon Bennetti teadusprojekti koosluste täielikkusest ja võõrliikide invasioonist järeldoktoritoetusega järgnevaks kaheks aastaks. Jon kaitses 2013. aasta maikuus doktorikraadi Alberta ülikoolis Kanadas. Järeldoktorantuuri käigus uurib ta, kuidas koosluse täielikkuse kontseptsioon aitab välja selgitada piirkonnad, mis on võõrliikide invasiooni tõttu enim ohustatud.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2014 Makroökoloogia töörühmale institutsionaalne uurimistoetus

Eesti teadusagentuur otsustas rahastada Meelis Pärteli uurimisteemat ("Tume elurikkus: taksonoomiline, fülogeneetiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus dünaamilistes taimekooslustes"). Toetus võimaldab meil järgnevate aastate jooksul jätkata tööd tumeda elurikkuse kontseptsiooniga - uurida, millised liigid ja mis põhjustel taimekooslustest puuduvad. Meie töörühma lisanduvad nüüdsest ka mitmed uued teadurid ja doktorandid - taksonoomia ja geneetika spetsialistid.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Uudised 2013

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2013 Välitööd Argentiina rohumaadel

Detsembri alguses oli professor Meelis Pärtelil ja doktorandil Riin Tammel suurepärane võimalus külastada Argentiina liigirikkaid rohumaid. Koostöös Juan Jose Canteroga (Rio Cuarto ülikool) kogusid nad taimede liigirikkuse ja keskkonnatingimuste andmeid. See on üks osa meie töörühma globaalsest rohumaade uuringust selgitamaks välja liikide kooseksisteerimise reegleid ning heterogeensuse-mitmekesisuse seost maailma eri paikades. Vaata ka fotosid välitöödest.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2013 Aveliina pälvis noore looduskaitsja auhinna

Eestimaa Looduse Fond omistas 2013. aasta noore looduskaitsja auhinna Aveliinale, tunnustades tema tööd Eesti poollooduslike koosluste uurimisel ja kaitsel. Loe lähemalt Maalehest ning Tartu Postimehest ning kuula intervjuud valimiskomitee liikme Aleksei Lotmaniga Kuku raadiost.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2013 Ekspeditsioon Prantuse Guajaanasse

Vihmamets Prantsuse GuajaanasVihmamets Prantsuse GuajaanasTeadur Ülle Reier ja doktorant Kersti Riibak osalesid 14. oktoorist - 1. novembrini toimunud Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kompleksekspeditsoonil troopilises Prantsuse Guajaanas. Ekspeditsioonil osales 16 doktoranti erinevatest Eesti ülikoolidest, kes teostasid välitöid oma uurimisprojekti tarbeks, ning erialade juhendajad. Ülle oli Prantsuse Guajaanas viibinud ka varem, tehes botaanilisi välitöid. Seekord oli ta kompleksekspeditsiooni üks juhtidest. Kersti kogus andmeid epifüütsete eos- ja seemnetaimede levimisvõime võrdlemiseks Kaw mäestiku vihmametsas.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2013 Uus artikkel taimetunnuste ja maakasutusmuutuste seosest

Machair rohumaa (Foto: Richard Hewison)Machair rohumaa (Foto: Richard Hewison)Mitmed taimeliikide funktsionaalsed tunnused on tugevalt seotud keskkonnatingimustega. Nende tunnuste abil saab seeläbi uurida ka taimekoosluste dünaamikat. Rob Lewis, koos Rob Marrsi (Liverpooli Ülikooli) ja Robin Pakemaniga (James Hutton Instituut) uurivad oma hiljutises artiklis, kuidas taimetunnused on seotud maakasutusmuutustega Šotimaa rannikul asuvatel Machair rohumaadel. Ülevaade Robi artiklist on üleval ka ajakirja Oikos ajaveebis.

Lewis, R.J., Marrs, R.H., Pakeman, R.J. (2013) Inferring temporal shifts in landuse intensity from functional response traits and functional diversity patterns: a study of Scotland's machair grassland. Oikos.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2013 Jonathan Bennett auhinnatud Kanada üliõpilasteaduse preemiaga

Jonathan BennettJonathan BennettMeie töörühma teadur Jon, kes tegi oma doktoritöö Kanadas võitis Kanada bioloogiaalase üliõpilasteaduste preemia. See auhind antakse igal aastal parimale ja huvitavaimale artiklile, mis on kirjutatud doktorantuuri ajal. Jon sai auhinna ajakirjas Ecology Letters ilmunud artikli eest, kus ta näitas, et konkurentsi ja taimeliikide sugulusastme vahel ei ole selget seost nagu varem arvatud. Palju õnne, Jon!








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2013 Makroökoloogia töörühma sügisene seminar

Makroökoloogia töörühmMakroökoloogia töörühmSeekord sõitsime seminari pidama Võrumaale, Vaskna turismitallu. Kõik töörühma liikmed esitasid kahe päeva jooksul uusi ideid ja värskeid tulemusi. Ettekannete läbiv teema oli tume elurikkus, seda vaadeldi nii taksonoomilisel, funktsionaalsel kui ka geneetilisel tasemel. Vaata pilte meie seminarist.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Kuidas puittaimed mõjutavad loopealsete liigirikkust?

Kinnikasvav loopealneKinnikasvav loopealneLoopealsed – lubjasel aluspõhjal paiknevad haruldased ja liigirikkad niidud – on majandamise lakkamise tõttu kiiresti mändide ja kadakatega kinni kasvamas. Mitmed uurimused on näidanud, et puittaimede katvus üle 70% vähendab oluliselt loodude mitmekesisust. Vähe on aga teada põõsaste madala (~30%) katvuse mõjust loopealsete keskkonnatingimustele ja liigirikkusele. Me leidsime, et madal katvus suurendas valguse heterogeensust ja seeläbi kasvas ka generalistide arv ning üldine liigirikkus. Samas ei olnud puittaimede madalal katvusel negatiivset mõju loopealsetele iseloomulikele liikidele. See näitab, et puittaimede katvuse mõju hindamisel on väga oluline arvesse võtta liikide elupaiga spetsiifilisus ning et põõsaste madal (kuni 30%) katvus on loopealsetel igati elurikkust soosiv.

Kasari, L., Gazol, A., Kalwij, J.M., Helm, A. (2013) Low shrub cover in alvar grasslands increases small-scale diversity by promoting the occurrence of generalist species. Tuexenia 33, 293-308.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Hüvasti, Antonio

Antonio GazolAntonio GazolAntonio Gazol veetis järeldoktorandina meie töörühmas kolm edukat aastat, kuid nüüd naaseb ta tagasi koju, Hispaaniasse. Siin olles töötas Antonio keskkonna heterogeensuse ja maastikuajaloo alal, kuid koostöös taimeökoloogia töögrupiga ja teadlastega Hispaaniast ja Hiinast, tegeles ta ka paljude teiste teemadega. Antoniolt ilmus Tartus 9 artiklit ning lisandumas on veel mitmed. Me soovime Antoniole kõike paremat ja loodame teda varsti jälle näha.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Tume elurikkus - järgmine samm edasi

Kui suur osa liigifondist on olemas koosluses?Kui suur osa liigifondist on olemas koosluses?
Meelis Pärteli, Robert Szava-Kovatsi ja Martin Zobeli (taimeökoloogia töögrupp) sulest ilmus ajakirja Folia Geobotanica eriväljaandes artikkel, mis tutvustab uut koosluse täielikkuse mõistet. Koosluse täielikkus näitab, kui suur osa liigifondist on tegelikult koosluses olemas. Koosluse täielikkuse mõõde lubab võrrelda elurikkust erinevate ökosüsteemide vahel ning seda korrektsemalt kui lihtne koosluse liigirikkuse hinnang.

Pärtel, M., Szava-Kovats, R., Zobel, M. (2013) Community completeness: linking local and dark diversity within the species pool concept. Folia Geobotanica.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Tere tulemast, Jon

Jon BennettJon BennettMeil on rõõm tervitada Jon Bennett'it makroökoloogia töörühma. Jon tegi oma doktoritöö Alberta ülikoolis Kanadas. Ta uuris evolutsioonilise ajaloo, keskkonna heterogeensuse, konkurentsi ja tolmeldamise mõju taimedele. Siin olles uurib Jon koos Meelise ja Aveliinaga keskkonna DNAd.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Avatud maastikke käsitlev konverents Saksamaal

Oktoobri alguses osalesid töörühma liikmed Aveliina Helm ja Nele Ingerpuu Saksamaal Hildesheimis peetaval konverentsil "Open landscapes 2013 - Ecology, Management and Nature Conservation". Konverents käsitles ennekõike poollooduslike ning looduslike avakoosluste elurikkuse hoidmise ning sobiliku majandamise temaatikat ning plenaaresinejateks olid tuntud ökoloogid Paul Keddy, Osvaldo Sala, Roland Bobbink, Michael Kleyer ning Iris Möller. Aveliina esines konverentsil suulise ettekandega "Extinction debt and invasion of generalist species in European dry grasslands" ja Nele postriga "The effect of different mowing regimes on the species richness and coverage of vascular plants and bryphytes". Konverentsi ekskursioonid viisid osalejaid tutvuma Saksamaa parimate pärandkooslustega, sealhulgas ka näiteks kuulsa Lüneburgi nõmmega.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2013 Tere tulemast, Marge

Marge ThetloffMarge Thetloff
Meie töörühmas on uus liige - Marge Thetloff alustas oma õpinguid doktorantuuris. Marge uurimisalaks on populatsiooni- ja maastikugeneetika ning ta juhendaja on Tsipe Aavik. Tere tulemast makroökoloogia töörühma, Marge!










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2013 Orhideede ümberasustamine Pakri poolsaarel

Orhideede ümberasustamine Pakri poolsaarelOrhideede ümberasustamine Pakri poolsaarelTöörühma liikmete Liis Kasari ja Aveliina Helmi osalusel viidi augusti lõpus Pakri poolsaarel läbi kodumaiste käpaliste ümberasustamisprojekt. Ettevõtmine oli Eestis unikaalne selle poolest, et ümber asustati mitte ainult mitmest liigist orhideeisendid, vaid ka neid ümbritsev niidukooslus, tagamaks populatsioonide püsimajäämine. Et aga paremini mõista orhideede ümberasustamisega seotud kitsaskohti, katsetati projekti raames erinevaid metoodikaid ning tulemusi jälgitakse teaduslikult veel järgmised kümme aastat. Vaata Aktuaalse Kaamera uudisnuppu ja loe lähemalt. Ümberasustamistööde tellijaks oli osaühing Balti Gaas ning tööd viis läbi meie töörühmast võrsunud Tartu Ülikooli spin-off ettevõte OÜ Loodusseeme.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2013 Hüvasti, Jesse

Jesse KalwijJesse KalwijJesse Kalwij oli meie töörühma liige neli aastat ning tegeles globaalsete makroökoloogiliste küsimustega erinevates ökoloogia uurimissuundades. Samuti tegi ta koostööd Taimeökoloogia töögrupiga ning mitmete töörühmadega võõrsilt. Nüüd ootavad teda uued väljakutsed ja me soovime talle palju edu edaspidiseks!








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2013 Välitööd Saaremaal ja Muhus

Oli palavOli palavAugusti esimese poole veetsid doktorandid Riin, Liis, Kersti, Marge ja Krista Saaremaa ja Muhu loopealsetel, kontrollides meie püsitransektide olukorda kolm aastat peale mahamärkimist ning kogusid ka uusi biomassi ning keskkonna heterogeensuse andmeid. Kokku sai määratud 350 m taimi, kogutud 640 biomassiproovi ning maitstud elu õigeusu kloostris. Välitöödele aitasid kaasa (või mitte) meie kaks rendiautot – “Väike Haige Reaktiivhiir“ ning “Moosiriiul”. Vaata ka pilte välitöödest.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2013 Uus artikkel taimede levimiskaugustest

dispeRsal funktsiooni tutvustav veebilehtdispeRsal funktsiooni tutvustav veebilehtMitmed taimeökoloogilised uurimisküsimused (nt. metapopulatsioonid fragmenteerunud maastikel, liikide levikumustrid globaalsete kliimamuutuste ajal) vajavad andmeid liikide levimiskauguste kohta. Kahjuks ei ole neid andmeid paljude liikide kohta veel olemas. Me kogusime kokku maksimaalsete levimiskauguste andmed 576 liigi kohta ning uurisime, kas on võimalik ennustada levimiskauguseid taimetunnuste kaudu. Me leidsime, et isegi lihtsad tunnused (kasvuvorm ja levimissündroom, mille kohta on infot erinevates andmebaasides) ennustavad maksimaalset levimiskaugust küllaltki hästi. Kasutades funktsiooni dispeRsal, saavad huvilised ka ise levimiskauguseid määrata. Funktsioon ja selle kasutusjuhend (ning tulevikus ka funktsiooni uuendused) on kättesaadaval dispeRsal veebilehel.

Tamme, R., Götzenberger, L., Zobel, M., Bullock, J.M., Hooftman, D.A.P., Kaasik, A., Pärtel, M. (ilmumas) Predicting species' maximum dispersal distances from simple plant traits. Ecology.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Eesti suurim teaduskonverents Tartus

Konverentsile eelnenud ekskursiooon Lääne-Eestisse (Viita alvar)Konverentsile eelnenud ekskursiooon Lääne-Eestisse (Viita alvar)26.-30. juunil toimus Tartus rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverents, kuhu kogunes enam kui 450 teadlast 41 riigist. Meie töörühm on juba aastaid konverentsist osa võtnud ning oli suur au sel aastal selle korraldamises kaasa lüüa. Kõik meie töörühma liikmed osalesid ka Tartus suulise või posterettekandega. Kutsutud külaliste nimekiri oli sel aastal eriti aukartust äratav - David Tilman, Hans de Kroon ja Meelis Pärtel olid vaid mõned maailma tuntuimatest teadlastest, kes konverentsil pikemad loengud ette kandsid. Viis päeva olid täidetud huvitavate ettekannete ja aruteludega ning oli tore kohtuda vanade sõprade ja koostööpartneritega ning luua uusi tutvusi. Aveliina korraldada (Krista ja Liisu abiga) oli ka konverentsile eelnenud pikem ekskursioon Lääne-Eestisse ja saartele ning osalejad nautisid Eesti looduskauneid paiku ja üllatavalt head suveilma.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Välitööd Kanadas

Nii algavad välitöödNii algavad välitöödMeie töörühm on viimaste aastate jooksul uurinud koosluse kokkupaneku reegleid liigirikkastel rohumaadel üle kogu maailma. Me oleme teinud välitöid Eesti alvaritel ning Hispaania, Islandi, Austraalia ja Mongoolia rohumaadel. Sel suvel lendasid teadurid Jodi Price (kes tuli teiselt poolt maakera Austraaliast) ning Antonio Gazol ja doktorant Riin Tamme Kanadasse, et teha välitöid Kanada kuulsates preeriates. Nad tegid koostööd Prof. James Cahill'i ning tema doktorandi Gisela Stotz'iga Alberta ülikoolist Edmontonis. Nad määrasid liike ning mõõtsid keskkonna heterogeensust kokku 600 väikesel prooviruudukesel, trotsides kuumust, vihma ja tornaadohoiatust. Vaata pilte välitöödest.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Hispaania doktorandi külaskäik

Guillem BagariaGuillem BagariaSelle aasta aprillist kuni juuni lõpuni külastas meie töörühma Guillem Bagario Marató. Guillem on doktorant Barcelona Autonoomses ülikoolis ja CREAF teadusinstituudis. Tema uurimistöö keskendub maastikuökoloogiale ning siin olles töötas ta koos Meelise ja Aveliinaga, et uurida vahemerelise kliimaga rohumaade koosluste väljasuremisvõlga. Samuti leidis ta aega, et tutvuda Eesti looduskaunite paikadega, osaleda edukalt suulise ettekandega IAVSi konverentsil ning küpsetada meile imemaitsvat tuunikalapirukat.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Maastike killustumine mõjutab ka tavalisi taimeliike

Keskmine värihein (Briza media)Keskmine värihein (Briza media)Keskmine värihein (Briza media) on Eesti niitudel laialt levinud ja sagedane taim ning tõenäoliselt ainus kõrreline, mida tunnevad nägu- ja nimepidi ka mittebotaanikud. Hoolimata oma tavalisusest on niitude pindala vähenemine ning killustumine jätnud oma jälje ka selle kauni taime populatsioonidele. Mõõtes Saaremaa ja Muhu loopealsetel väriheina tunnuseid selgus, et maastikumuutuste tagajärjel vähenenud geneetiline mitmekesisus mõjutab isegi nende tavaliste taimede paljunemisedukust. Samal ajal on taimede kõrgus ja idanemisvõime seotud veel ajalooliste maastikumustritega, mis näitab, et kohanemine toimunud maastikumuutustega on alles pooleli ning millised saavad olema selle lõplikud mõjud väriheina populatsioonidele, seda me veel ei näe.

Takkis, K, Pärtel, M, Saar, L & Helm, A (2013) Extinction debt in a common grassland species: immediate and delayed responses of plant and population fitness. Plant Ecology 214: 953–963, DOI 10.1007/s11258-013-0221-y






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2013 Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli konverents

16.-17. mail toimus Tallinnas juba teine doktorantidele mõeldud (ja doktorantide poolt korraldatud) rahvusvaheline Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli konverents "Down to Earth". Meie doktorandid Argo, Liis ja Kersti osalesid konverentsil edukalt suuliste ettekannetega.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2013 Populatsioonibioloogia konverents Tartus

9.-11. mail toimus Tartus GfÖ populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Meie töörühm oli seal esindatud pea täies koosseisus - lisaks tegid doktorandid Krista ja Riin ka ettekanded ning Liina ja Liis esinesid postritega. Tegemist oli väga toreda konverentsiga ning kolm päeva olid täidetud huvitavate ettekannete ja aruteludega. Suur tänu konverentsi organiseerijatele!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2013 Jodi ja Meelise artikkel Oikoses toimetajate lemmik

Toimetajate valikToimetajate valikMaikuu Oikose väljaandes on toimetajate lemmikuks valitud Jodi ja Meelise artikkel liikide funktsionaalsest sarnasusest. Selles töös kasutavad nad varasemate eksperimentide meta-analüüsi uurimaks, kas invasiivsete liikide sarnasus taimekoosluse liikidele vähendab nende invasioonivõimet. Toimetajate välja valitud artiklid on kolme kuu jooksul vabalt kättesaadavad Oikose veebilehel. Vaata ka Oikose blogipostitust sellel teemal.

Price, JN and Pärtel, M (2013) Can limiting similarity increase invasion resistance? A meta-analysis of experimental studies. Oikos 122, 649-656.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2013 Uut ja põnevat väikeseskaalalise ja regionaalse liigirikkuse seosest!

Ökoloogiateaduses on aastaid arvatud, et tõendusmaterjal koosluste liikidega küllastatuse (species saturation) kohta on vähene. Robert Szava-Kovats, Argo Ronk ja Meelis Pärtel aga ilmutasid ajakirjas Ecology artikli, mis pööras senise konsensuse pea peale. Nimelt leidsid nad juba avaldatud töödes ilmunud väikeseskaalalise-regionaalse liigirikkuse andmestikke uudse metoodikaga analüüsides (vt. Szava-Kovats et al. 2012 Oikos), et vastupidiselt seniarvatule on koosluste liikidega küllastatus väga tavaline nähe. Selgus ka, et kolmandik vaatluse all olnud andmestikest näitas selgelt eristumatut mustrit. See paljastab, et väikeseskaalalise-regionaalse liigirikkuse suhe on mitmetahulisem kui seni arvatud.

Szava-Kovats, R., Ronk, A., Pärtel, M.(ilmumas) Pattern without bias: local-regional richness relationship revisited. Ecology.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2013 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

Makroökoloogia töörühm 2013Makroökoloogia töörühm 2013Meie töörühma kevadine seminar toimus 3.-4. aprillil Torupillitalus Viljandimaal. Kaks päeva olid täidetud suurepäraste ettekannete, värskete teadustulemuste ja uute ideedega.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2013 Nägemiseni, Inga

Inga HiiesaluInga HiiesaluPärast edukat doktorantuuri ja doktoritöö kaitsmist taimede maa-aluse mitmekesisuse teemal jätkab Inga oma teadustööd järeldoktorantuuris Tšehhis. Inga töötab koos Jitka Klimešova ja teiste teadlastega Tšehhi Teadusakadeemia botaanika instituudis Třeboňis ning keskendub oma uurimistöös taimekoosluste maa-alustele mustritele ja protsessidele. Me soovime talle kõike paremat ja palju edu edasises uurimistöös ning jääme ootama tema külaskäike Tartusse.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2013 Nägemiseni, Jodi

Jodi PriceJodi PriceMeie töörühma liige Jodi Price lõpetas oma järeldoktorantuuri Tartu ülikoolis ning võtab vastu uued väljakutsed Lääne-Austraalia ülikoolis. Jodi veetis meie töörühmas kolm aastat, mille jooksul ta avaldas 13 teaduslikku artiklit! Lisaks on oodata veel mitmeid artikleid tema siinsest tööst. Austraalias jätkab Jodi taimekoosluste kokkupaneku reeglite uurimist, aga nüüd ökoloogilise taastamise vaatepunktist. Meil on kahju, et Jodi meie töörühmast lahkub, aga me teame, et ta on õnnelik olles tagasi Austraalias.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2013 Uus järeldoktorantuuri kandidaat makroökoloogia töörühmas

Rob LewisRob LewisMeil on suur rõõm tervitada Rob Lewis't, meie töörühma uut liiget. Rob tegi oma doktoritöö Liverpooli ülikoolis Suurbritannias, uurides globaalsete muutuste mõju taimekooslustele ja –tunnustele erinevates aja- ja ruumiskaalades. Ta veedab meie töörühmas vähemalt pool aastat, aga me loodame, et ta jääb palju kauemaks.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2013 Taaskordne pöördumine loopealsete halva olukorra asjus

Loopealne Üügu pangal - tüüpiline näide väärtuslikust, kuid kiiresti kadakavõsasse mattuvast loopealsestLoopealne Üügu pangal - tüüpiline näide väärtuslikust, kuid kiiresti kadakavõsasse mattuvast loopealsestMakroökoloogia töörühma teadlased koostasid koos teiste juhtivate spetsialistide ning looduskaitseühendustega juba teise ühise pöördumise keskkonnaministri poole, et juhtida tähelepanu kiiresti hävinevatele loopealsetele. Keskkonnaameti, teadlaste ning maahooldajate koostöös on valminud Euroopa Liidu LIFE+ programmi esitatav projekt 3000 hektari loopealsete taastamiseks. Vaatamata varasematele kokkulepetele keeldus aga Keskkonnaministeerium omalt poolt loopealsete päästmisele õlga alla panemast. Allakirjutanud soovivad ministrilt teada, miks ei soovita loopealsete taastamiseks kasutada EL-i toetust ning milliseid samme on sel juhul astutud, et peatada selle Eestile olulise kooslusetüübi hävimine. Täna on säilimiseks piisaval määral hooldatud vähem kui 2000 hektarit loopealseid, ülejäänud 8000 hektarit loopealseid on väga tugevalt kinni kasvanud ja lõpliku hävimise veerel. Loe pöördumist Pärandkoosluste Kaitse Ühingu lehelt. Vaata ka pöördumisega seotud pressiteadet ja järgnevat meediakajastust Eesti Rahvusringhäälingu uudisvoost, Saarte Häälest, Maalehest või kuula Vikerraadio uudist.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2013 Makroökoloogia konverents

Doktorant Riin Tamme esindas meie töörühma Saksamaa ökoloogiaühenduse iga-aastasel makroökoloogia konverentsil Göttingenis. Hoolimata ära jäetud ja hilinenud lendudest, jõudis Riin konverentsile ning tegi ettekande heterogeensuse-mitmekesisuse seosest globaalsel skaalal. Samuti oli tal võimalus kuulata põnevaid ettekandeid makroökoloogia teemal, tutvuda teiste makroökoloogidega ning plaanida edasist koostööd. Riinu toetas Maateaduste ja Ökoloogia doktorikool.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2013 Uus artikkel negatiivsest heterogeensuse-mitmekesisuse seosest

Eksperiment - enne ja pärastEksperiment - enne ja pärast
Antonio Gazol koos Riinu, Jodi, Inga, Lauri ja Meelisega avaldasid ajakirjas Oecologia uue artikli negatiivsest heterogeensuse-mitmekesisuse seosest. Need on esimesed tulemused kasvuhoone eksperimendist, kus rohttaimi kasvatati homogeensetes ja heterogeensetes (laigulistes) mullatingimustes. Selles artiklis nad näitavad, kuidas väikeseskaalaline mulla toitainete laigulisus võib taimede liigilist mitmekesisust vähendada. Kui mullatingimused esinevad väikeste toitainetevaeste ja –rikaste laikudena, siis suuremad taimed saavad toitaineid kõikjalt kätte, mis suurendab biomassi ja maapealset ja maa-alust konkurentsi. Vaata ka fotogaleriid.

Gazol, A., Tamme, R., Price, J.N., Hiiesalu, I., Laanisto, L., Pärtel, M. (2013) A negative heterogeneity–diversity relationship found in experimental grassland communities. Oecologia 10.1007/s00442-013-2623-x








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar-Märts 2013 Külalised Tšehhist

Meie töörühma külastasid teadur Francesco de Bello ja järeldoktorant Ondřej Mudrák Lõuna-Boheemia Ülikoolist Tšehhis. Kahe nädala jooksul töötasid nad koos Meelise ja Jodiga ning uurisid tumedat elurikkust ja taimeliikide tunnuseid Saaremaa loopealsetel. Samuti leidsid nad aega, et nautida Eesti talvemõnusid (suusatamist ja sauna).


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2013 BGSIMweb – biogeograafia “arvutimäng”

Kus on suurim elurikkus?Kus on suurim elurikkus? BGSIMweb on prof. Meelis Pärteli poolt kirjutatud internetil põhinev simulatsioon biogeograafiliste protsesside mõistmiseks. BGSIMweb võimaldab luua saari ja mandreid, kontrollida liikide levimis- ning konkurentsivõimet ning uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas. Simulatsioon on loodud biogeograafia kursuse jaoks ning esimesed katsetajad proovisid innukalt erinevaid stsenaariumeid.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2013 Liitusime Nutrient Network projektiga

Nutrient Network on projekt, mis ühendab teadlasi üle maailma ja mille eesmärgiks on uurida rohumaid globaalsel skaalal. Meelis ja Aveliina kogusid eelmise aasta suvel ühtse protokolli järgi andmeid ka kahelt Eesti alalt. Nüüdseks oleme selle ülemaailmse ettevõtmise uusimad liikmed. Me loodame panustada projekti ka tulevikus ning planeerime koostööd teiste projekti liikmetega.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2013 Saaremaa robirohi on tõepoolest Eesti endeem

Saaremaa robirohiSaaremaa robirohiTeadusportaal Novaator kajastab meie lähedaste koostööpartnerite ja kaasautorite hiljutisi leide. Vanemteadur Tatjana Oja ja doktorant Tiina Talve leidsid robirohtusid geneetiliselt uurides, et senini kaheldava liigilise kuuluvusega Saaremaa robirohi on tõepoolest Viidumäe allikasoodes tekkinud ja vaid Eestile iseloomulik täiesti eraldiseisev liik. Vaata ka uudise meediakajastusi:
TÕESTATUD: Saaremaa robirohi on päris meie oma. Saarte Hääl 16.02.2013
Saaremaa robirohi. ERR raadiosaade LABOR 18.02.2013
Saaremaa robirohi: Eesti päris oma taim. Eesti Päevaleht 14.02.2013




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2013 Tšehhi doktorandi külaskäik

Petr välitöödel Eesti looniitudelPetr välitöödel Eesti looniitudel
2012. aasta juunist kuni käesoleva aasta veebruarini veetis Erasmus-programmi tudengina meie töörühmas oma semestri Tšehhi Lõuna-Cechy ülikooli doktorant Petr Blažek. Petr tuli botaanika instituudist České Budějovice's, millega meil on juba pikka aega tihedad ja sõbralikud suhted. Eestis uuris Petr perekonda robirohi (Rhinanthus) kuuluvate liikide geneetilise mitmekesisuse seost keskkonnatingimuste ja maastikuparameetritega.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2013 Makroökoloogia töörühmas on uus teadur!

Tsipe AavikTsipe AavikMakroökoloogia töörühmaga ühines seni pigem taimeökoloogia töörühmas tegev olnud Tsipe Aavik. Viimased kaks aastat on Tsipe veetnud järeldoktorantuuris Sveitsis, uurides niiduliikide geneetilist mitmekesisust. Edukas järeldoktorantuur hakkab lõppema ning uued teaduslikud väljakutsed võtab Tsipe vastu juba meie töörühmas, keskendudes maastikugeneetika suuna vedamisele. Tere tulemast, Tsipe!








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2013 Välitööd Aafrikas

Hypericum pseudohenryi - tulnukas Sani mäekurusHypericum pseudohenryi - tulnukas Sani mäekurus
Külm ja lumine jaanuar on suurepärane aeg välitöödeks lõunapoolkeral, näiteks Lõuna-Aafrikas Sani mäekurus (kõrgus 1500-2874 m). Jesse on seal välitöid teinud juba seitse aastat, uurides võõrliike ja nende levikut kõrgusgradiendil. Selle projekti raames töötab ta koos Prof. Mark Robertsoniga (Pretoria ülikool Lõuna-Aafrika vabariigis) ja Dr. Berndt Janse van Rensburgiga (Queenslandi ülikool Austraalias).










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2013 Loopealsete taastamise projekt Saare- ja Hiiumaa ajakirjanduses

Loopealsete parim hooldaja on lammasLoopealsete parim hooldaja on lammas
Eesti loopealsete olukord on loodusteadlastele kaua muret valmistanud. Eeloleval suvel on Keskkonnaametil ja Riigimetsa Majandamise Keskusel plaanis esitada taotlus Euroopa Liidu keskkonnaprojektide rahastamiseks mõeldud LIFE+ programmi, et taastada 3000 hektari ulatuses Eesti loopealseid. Meie töörühma liikmed on projekti nõustamisega tihedalt seotud ja hoiame kõigil arengutel silma peal. Projektitaotlus on saanud juba omajagu kõlapinda (vt. ka varasemaid uudiseid) ning aasta algus tõi mahuka kajastuse Hiiumaa ja Saaremaa ajalehtedes:

Looduskaitsjad küsivad maastike päästmiseks kaks miljonit eurot. Ain Lember, Saarte Hääl 05.01.2013
Loopealsete taastamise projekt Saare- ja Muhumaal. Saarte Hääl 05.01.2013
Kuidas on valitud taastatavad looalad? Aveliina Helm, Saarte Hääl 19.01.2013
Kas kadakad ja orhideed on ohus? Aveliina Helm, Saarte Hääl 12.01.2013


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Uudised 2012

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2012 Konverents Austraalias

Wilsons PromontoryWilsons PromontoryTeadur Jodi Price ja doktorant Riin Tamme osalesid Austraalia Ökoloogiaühingu aastakonverentsil Melbourne’is. Riin esitas suulises ettekandes globaalsete välitööde tulemusi heterogeensuse-mitmekesisuse seosest, andes ülevaate ka Austraalias eelmisel aastal tehtud välitöödest. Jodi jätkas heterogeensuse teemadel ning esitas kasvuhooneeksperimendi tulemusi, kus ta uuris toitainete kättesaadavuse ja laigulisuse mõju koosluses olevate liikide tunnuste sarnasusele. Mõlemad ettekanded võeti väga hästi vastu ning kutsusid esile huvitavaid arutelusid ning edasise koostöö planeerimist. Jodi ja Riin külastasid ka Victoria üht kaunimat loodusparki (Wilsons Promontory), kus Riin nägi esimest korda vombatit, aga õnneks ei kohanud mürgist tiigermadu, millele Jodi peaaegu peale astus! Riinu sõitu finantseeris ESF DoRa tegevus 8.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2012 Metaanalüüs uurib taimekoosluste vastupanuvõimet funktsionaalselt sarnaste liikide invasioonile

Jodi Price ja Meelis Pärtel avaldasid ajakirjas Oikos artikli invasiooni uurivate eksperimentide metaanalüüsist. Selles artiklis uurivad Jodi ja Meelis, kas invasiivsete liikide funktsionaalne sarnasus taimekoosluse liikidele vähendab nende invasioonivõimet (kõrgema konkurentsi tõttu) nagu seni arvatud. Nad leidsid, et mõnel juhul taimeliikide sarnasus tõepoolest vähendab võõrliikide edukust, aga see tulemus ei kehti kõigi funktsionaalsete gruppide ega looduslikemas tingimustes teostatud eksperimentide puhul.

Price, JN and Pärtel, M (2012) Can limiting similarity increase invasion resistance? A meta-analysis of experimental studies. Oikos doi:10.1111/j.1600-0706.2012.00121.x


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2012 Töörühma sügisseminar Otepääl ja kootöö Francesco de Bello'ga

Makroökoloogia töörühm 2012Makroökoloogia töörühm 2012Fra januneb uute teadmiste järgiFra januneb uute teadmiste järgiMakroökoloogia töörühma sügisseminar toimus 31. okt kuni 1. nov Otepääl. Nagu tavaks saanud, tutvustasime ahjusooje tulemusi ja värskeid ideid. Meiega liitus Francesco de Bello Lõuna-Boheemia Ülikoolist Tšehhis, kes elavdas diskussioone ja jooksutas põnevaid analüüse. Francesco teeb tihedat koostööd Jodi Price'i ja Liina Saarega, kellega koos analüüsitakse alvaritelt pärinevat taimetunnuste andmestikku.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2012 Inga Hiiesalu kaitses doktorikraadi!

Inga kaitsmineInga kaitsmine25. oktoobril kaitses Inga edukalt oma doktoritöö "Taimede maa-aluse mitmekesisuse ja kooseksisteerimise väikeseskaalalised seaduspärad niiduökosüsteemides". Inga juhendajateks olid Prof.Meelis Pärtel ja Prof. Scott D. Wilson Regina Ülikoolist (Kanada). Kaitsmisel oli oponendiks Prof. James F. Cahill Jr. Alberta Ülikoolist (Kanada). Palju õnne, kallis Inga!










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2012 Prof. James F. Cahill Jr. külaskäik

Prof. Cahill Eestiga tutvumasProf. Cahill Eestiga tutvumasProfessor James F. Cahill Jr. (Alberta ülikool Kanadas) külastas meie töörühma 24.-28. oktoobril. Prof. Cahill andis väga huvitava seminari taimekonkurentsi teemal ('A struggle of understanding: exploring plant competition using ecological and phylogenetic information') ning oponeeris Inga Hiiesalu doktoritööd. Ta jõudis ka kohtuda mitmete meie töörühma ning oskonna liikmetega, et arutleda ühiste teaduslike huvide teemadel. Vaata ka fotogaleriid prof. Cahilli külaskäigust.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2012 Tumedast elurikkusest kogumikus "Lehed ja tähed"

Meelis Pärtel kirjutab LEHED JA TÄHED kuuendas raamatus tumedast elurikkusest. Meie planeedi looduse suurimaid müsteeriume on hiiglaslik elusolendite mitmekesisus – elurikkus. Loodusteadlasi on pikka aega paelunud küsimused elurikkuse jaotusest ja mehhanismidest, mis lubavad paljudel liikidel koos eksisteerida. Võib-olla on just rikastest ökosüsteemidest arusaamine võtmeks inimese püsimajäämisele? Selleks, et mõttekalt võrrelda elurikkust erinevates ökosüsteemides, on meil vaja teada neid liike, mis on hetkel puudu aga mis võiksid seal olla. Seda puuduvat elurikkuse osa oleme nimetanud tumedaks elurikkuseks.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2012 Loopealsete taastamine meedia tähelepanu all

Makroökoloogia töörühma liikmed on aastaid rõhutanud, et Eesti loopealsete taastamisega on väga kiire. Keskkonnaameti eestvedamisel ongi lõpuks valminud mahukas loopealsete taastamise projekt "LIFE to alvars". Kuigi projekt ei ole veel rahastust leidnud, tõusis loopealsete temaatika septembri viimasel nädalal ka ajakirjanduse veergudele. Kujunenud diskussiooni raames avaldasid Aveliina Helm ja Meelis Pärtel koos akadeemikute Martin Zobeli, Hans Trassi ja Urmas Kõljalaga artikli loopealsete kiire taastamise tungivast vajalikkusest. Loe Postimehes ilmunud artiklit "Seaduse musklid või avalik huvi?"


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2012 Koosluseökoloogia kursus Soomes

Septembri alguses osalesid doktorandid Liis Kasari, Argo Ronk ja Krista Takkis Oulu Ülikoolis koosluseökoloogia kursusel “Issues in Diversity”. Kursuse viis läbi prof. Susan Harrison Kalifornia Ülikoolist USAs, kes tutvustas ligi kolmekümnele osalevale tudengile ja teadlasele mitmekesisuse mõõte, selle jaotamise põhimõtteid, ökoloogilisi seoseid, tekkepõhjuseid ja majanduslikku väärtust.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2012 Pille raamat "Minu Brasiilia" ja intervjuu Eesti Looduses

Meie töörühma teadur Pille Gerhold avaldas hiljuti oma ilukirjandusliku debüüdi "Minu Brasiilia", kus ta kirjeldab väga haaravalt vihmamametsa elustikku uuriva järeldoktori juhtumusi sellel eksootilisel maal. Ajakiri "Eesti Loodus" tegi oma septembrinumbris Pillega põneva intervjuu, kus tuleb jutuks nii Brasiilia kui Tartu ja nii lehelõikajasipelgad kui makroökoloogia. Loe Helen Külviku intervjuud Pillega siit ja raamat "Minu Brasiilia" osta poest!












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2012 Mongoolia ekspeditsioon

Stepp MongooliasStepp MongooliasProfessor Meelis Pärtel ja doktorandid Inga Hiiesalu ja Riin Tamme koos taimeekspert Ülle Reieriga veetsid kaks nädalat ekspeditsioonil suuresti puutumata loodusega Mongoolias. Seal veedetud aja jooksul reisiti koos saksa ja mongoolia teadlaste ja tudengitega taigast põhjas Gobi kõrbesse lõunas. Vahepeale jäid laiuvad stepialad, kus tehti välitöid globaalse andmestiku tarvis, mida kasutab Jodi koosluste kokkupaneku reeglite avastamisel ning Riin heterogeensuse-mitmekesisuse seose uurimisel. Nad kogusid ka mükoriisaproove Taimeökoloogia töögrupi globaalse uuringu tarbeks. Ekspeditsiooni jooksul jõuti tutvuda ka selle suure maa ajaloo, kultuuri, toidu (hobuseliha!), ja liikluse eripäradega. Vaata ka fotosid.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2012 Välitööd loopealsetel

Krista Takkis proovidegaKrista Takkis proovidegaTeadurid Jodi Price ja Antonio Gazol ning doktorandid Krista Takkis, Riin Tamme ja Liis Kasari tegid nädala välitöid Saaremaa ja Muhu loopealsetel, et koguda andmeid taimeliikide tunnuste kohta. Meie töörühmal on püsitransektid Saaremaa ja Muhu alvaritel, kus oleme kogunud liigirikkuse ning keskkonnatingimuste andmeid. Nüüd vaatab Jodi nendel aladel ka koosluste kokkupanekureegleid taimeliikide tunnuste järgi. Nädalasele välitöödele järgneb mitu kuud andmete analüüsi laboris, pärast mida on oodata huvitavaid tulemusi! Välitöödel olid suureks abiks Petr Blažek (doktorant Lõuna-Bohemia Ülikoolist, Tšehhis, kes veedab kuus kuud meie töörühmas) ning Jaime Uria Diez (külaline Navarra Ülikoolist Hispaanias). Vaata fotosid välitöödest.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2012 Interdistsiplinaarsed välitööd Saaremaal ja Muhus

GeoradarGeoradarDoktorandid Krista Takkis ja Riin Tamme veetsid nädala Saaremaal tehes välitöid doktorikooli interdistsiplinaarse uurimisprojekti raames. Koostöös Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi teadurite ja doktorantidega sõideti mööda Saaremaa alvareid ja kaardistati georadariga alvarite aluspõhja ning koguti õietolmuproove. Lisaks kaardistati rannajoont ja värviti kive lainetuse uurimise tarvis. Välitöid toetas Maateaduste ja ökoloogia doktorikool. Vaata fotosid välitöödest.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2012 Konverents Lõuna-Koreas

Rahvatants Korea moodiRahvatants Korea moodi
Juuli lõpus ja augusti alguses toimus Lõuna-Koreas Mokpos Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni (IAVS - International Association of Vegetation Science) aastakonverents. Meie töörühmast võtsid osa doktorandid Inga Hiiesalu, Riin Tamme ja Krista Takkis ning teadur Aveliina Helm. Nelja peale tegime 6 suulist ettekannet, leidsime mitmeid koostööpartnereid ning tegelesime hoolsalt 2013. aasta konverentsi reklaamimisega. Nimelt oleme järgmise aastakonverentsi korraldajateks juba meie ja konverents ise toimub 26-30 juunil 2013 Tartus! Vaata lähemalt siit!






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2012 Meelis Pärtel maailma enimtsiteeritud teadlaste hulgas

Vaid paarkümmend Eesti ülikoolide teadlast mahub omas valdkonnas ühe protsendi maailmas enim tsiteeritute hulka. Nende hulgas on ka meie töörühma juhataja professor Meelis Pärtel. See kinnitab, et meie tööd on teadusmaailmas hästi märgatud ja vastu võetud. Tänu tugevatele tegijatele on taimeteadused olnud juba mõnda aega Eesti teaduse lipulaevaks. Kahekümnest maailmas tsiteeritavuselt 1% hulka kuuluvast Eesti teadlasest tervelt kümme töötab just ökoloogia või botaanika-mükoloogia valdkonnas (Allik 03.08.2012 Sirp).
Loe ka: Postimees 23.97.2012


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2012 Uus artikkel lahkab mikrofragmentatsiooni kontseptsiooni

Mikrofragmentatsiooni kontseptsioon areneb edasi ja paika ehk avaldatud on saanud selle järjekordne artiklikujuline ehituskivi. Esmakordselt 2010. aastal Tamme ja teiste artiklis mainitud mõttealgmest on kujunenud teooriale järjest enam sarnanev toorik, millel on nüüdsest olemas ka definitsioon: "Mikrofragmentatsioon on kooslusetasandil aset leidev protsess, mille käigus avaldab kasvukeskkonna heterogeensemaks muutumine läbi liikidele sobilike maalapikeste pindalalise vähenemise ja sellega kaasneva lokaalse isolatsiooni suurenemise elurikkusele negatiivset mõju." Teisisõnu ei pruugi suurem keskkonna heterogeensus igal mõeldaval juhul elurikkusele positiivselt mõjuda, nagu klassikalised ökoloogia teooriad seda siiani üsna üheselt mõista on andnud. Lisaks kontseptsiooni teoreetiliste aluste määratlemisele sisaldab käesolev artikkel ka esmaseid tõendeid mikrofragmentatsiooni toetuseks, mis leiti virtuaalsetest liikidest koosnevate koosluste simulatsioonide tulemusi analüüsides. Saadud tulemustest tõstatus mitu huvipakkuvat hüpoteesi, millele saab loodetavasti vastuseid juba niidult või vähemalt kasvuhoonest.

Lauri Laanisto, Riin Tamme, Inga Hiiesalu, Robert Szava-Kovats, Antonio Gazol ja Meelis Pärtel (2012) Microfragmentation concept explains non-positive environmental heterogeneity-diversity relationships. Oecologia. DOI: 10.1007/s00442-012-2398-5.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2012 Välitööd Harjumaa looaladel

Välitööde hooaeg on mürinal käima läinud. Krista, Liis ja töörühma vastne liige Peeter külastasid juuni lõpus Harjumaa loopealseid. Tallinna ümbruse loodude põhjal on Liina Saar juba kirjutanud artikli liikidest, mis aladelt on võrreldes 1923. aastast pärit inventuuriga kadunud (vt. artiklit siit). Nüüd soovime samadel aladel tuvastada, millised liigid on võrreldes varasemate inventuuridega muutunud lookooslustele levinud. Harjumaa laialdastest loopealsetest on tänaseks järel vaid fragmendid, neist mõned jäävad ka Tallinna linna piiridesse. Nii pärineb kõrvalolev pilt kunagiselt suurelt looalalt, millest täna läheb läbi Laagna tee ja kuhu on kerkinud Lasnamägi.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2012 Välitööd Hispaania liigirikastel niitudel

Välitööd HispaaniasVälitööd Hispaanias
Teadurid Jodi Price ja Antonio Gazol, ning doktorant Riin Tamme käisid välitöödel Hispaania põhjaosa liigirikastel rohumaadel. Navarra on huvitav regioon, mis asub vahemerilise ja parasvöötmelise taimkatte piiril ja seega on üks Hispaania liigirikkuse kuumaks kohaks, kust võib leida ligi 2600 taimeliiki. Välitööd on osa Jodi uurimisprojektist, mille käigus vaadeldakse koosluste kokkupanekureegleid ökoloogiliselt sarnastes kooslustes üle maailma. Nad leidsid välitööde käigus oma senise andmestiku liigirikkuse rekordi - 23 soontaime 10 x 10 cm suuruselt ruudukeselt. Ka Riin vaatab oma doktoritöös väikeseskaalalise heterogeensuse ja liigirikkuse vahelist seost globaalses skaalas. Hispaanias tehti koostööd Ricardo Ibáñez'i ja Jaime Uría'ga Navarra Ülikoolist. Ricardo oli suureks abiks kohelike taimeliikide määramisel ja Jaime hoolitses, et meie välitöölistel piisavalt kohvi ja head kõhutäit oleks. Vaata fotosid välitöödest.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2012 Uued liigirikkuse seosed tänu molekulaarsete meetodite rakendamisele

Meelis Pärtel and Inga Hiiesalu avaldasid koos Maarja Öpiku ja Scott Wilsoniga ülevaateartikli ajakirjas Functional Ecology. Artiklis antakse ülevaade sellest, kuidas DNA-põhiste meetodite kasutamine võiks muuta meie arusaama taimekoosluste liigirikkuse mustritest. Kui mõõta maa-alust taimede liigirikkust molekulaarsete meetodite abil, siis leiame ilmselt, et see on suurem kui maa peal, kuna taimed suudavad elada teatud aja ka maapealseid osi moodustamata ning juured ja risoomid katavad suurema ala kui võsud. Sellest lähtudes püstitasid autorid uusi hüpoteese maa-aluse liigirikuse seostest näiteks prooviala suurusega ning mullaviljakuse, häiringute ja heterogeensusega. Molekulaarsete meetodite kasutuselevõtt taimeökoloogilistes uuringutes võib aidata kirjeldada senisest erinevaid mustreid ning anda meile uut infot koosluste struktuurist ja funktsioneerimisest.

Pärtel, M., Hiiesalu, I., Öpik, M. & Wilson, S.D. (accepted) Belowground plant species richness: new insights from DNA-based methods. Functional Ecology.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2012 Riin Tamme külastas professor Fernando Maestre töörühma Hispaanias

Riin Fernando Maestre töörühmagaRiin Fernando Maestre töörühmagaDoktorant Riin Tamme veetis kolm kuud päikeselises Hispaanias Rey Juan Carlose ülikoolis. Professor Fernando Maestre juhitav töörühm tegeleb poolariidsete alade ökoloogia ja globaalse kliimamuutuse uurimisega. Prof. F. Maestre on üks juhtivaid teadlaseid ökosüsteemide funktsioneerimise alal ning on pikka aega tegelenud ka keskkonna heterogeensuse uurimisega (Riinu doktoritöö teema). Hispaanias oli Riinul võimalus tutvuda kõigi toredate inimestega töörühmas ja ülikoolis, õppida uusi meetodeid välitöödel ja laboratooriumis ning teha koostööd nii Prof. Fernando Maestre’ga, teiste töörühma liikmetega, aga ka Dr. Nicolas Gross'i ja Dr. Yoann Le Bagousse-Pinquet'ga Prantsusmaalt. Riinu toetas ESF DoRa programmi tegevus 6.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2012 Uus meetod aitab testida koosluste kokkupanekut mõjutavaid biootilisi tegureid

Kuidas kooslust kokku pannakse?Kuidas kooslust kokku pannakse?Jodi Price, Pille Gerhold ja Meelis Pärtel avaldasid koostöös Francesco de Belloga ajakirjas Ecology artikli, kus käsitletakse uudset funktsionaalse liigifondi kontseptsiooni. Autorid näitavad, et koosluste kokkupanekut määravaid biootilisi faktoreid on võimalik edukamalt lahti seletada, kui võetakse arvesse ka puuduvad liigid ehk nö tume elurikkus.

de Bello, F., Price, J.N., Münkemüller, T., Liira, J., Zobel, M., Thuiller, W., Gerhold, P., Götzenberger, L., Lavergne, S., Lepš, J.,Zobel, K. and Pärtel, M. (2012) Functional species pool framework to test for biotic effects on community assembly. Ecology (in press).






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2012 Milline on Eesti elanike suhtumine pärandkooslustesse

Mais külastas töörühma hetkel Taanis töötav teadlane Martin Dallimer, kes plaanib Eesti elanike näitel uurida, kuidas inimesed suhtuvad maastike hooldusesse ning hindavad pärandkoosluste kaitse ja taastamise vajalikkust. Uurimus viiakse läbi paralleelselt kolmes riigis, Eestis, Poolas ja Taanis, ning makroökoloogia töörühm on siinseks koostööpartneriks.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2012 Doktorantide juhendatud õpilasuurimistööd konkurssidel edukad

Kolm meie töörühma doktorantide juhendatud õpilast osalesid edukalt märtsis ja aprillis toimunud õpilaste uurimistööde konkursidel. Merilyn Rang (Tartu Forseliuse Gümnaasium, 12 kl) osales konkursidel tööga „Kuue taimeliigi nõudlused erineva töötlusega aladel“ (juhendaja Riin Tamme), Liisi Sünd (Nõo Reaalgümnaasium, 11 kl) tööga „Loopealsete liigilise koosseisu ja kvaliteedi vahelised seosed“ (juhendaja Liina Saar) ja Henri Maalmann (Ülenurme Gümnaasium, 9. kl) tööga „Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses“ (juhendajad Krista Takkis ja Margarita Mürk soontaimede süstemaatka töörühmast). Liisi Sünd sai Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil eripreemiana võimaluse osaleda „23. International Wildlife Research Week“ nädalast Šveitsi alpides 2012. aasta suvel. Henri Maalmann saavutas samal konkursil teise preemia ning Õpilate Keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kolmanda koha.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2012 Doktorikooli ja Keskkonnaameti kontaktseminar

Haeska rannaniit, Matsalu RPHaeska rannaniit, Matsalu RPAprillis toimus Läänemaal Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli eestvedamisel kohtumine Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni esindajatega, kus meie töörühmast osalesid doktorandid Liis Kasari ja Krista Takkis. Kokkusaamise eesmärgiks oli infovahetus ja koostöö edendamine looduskaitsjate ja teadlaste vahel. Sai kuulata rohkeid põnevaid ettekandeid ning arutleda võimalike koostööprojektide ning kattuvate uuirmisküsimuste üle üle. Teisel päeval tehti tutvumisreis Matsalu rannaniitudele ning rahvuspargi keskusesse Penijõe mõisas.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2012 Ilmus arvustus taimenimede andmebaasist

Makroökoloogia töörühma teadur Jesse Kalwij avaldas ajakirjas Journal of Vegetation Science arvustuse soontaimede nomenklatuuri andmebaasi "The Plant List" kohta. Arvustuses käsitletakse andmebaasi eeliseid ja puuduseid. Selle andmebaasi eesmärk on koguda uusimat infot taimeliikide süstemaatika ja nimetuste kohta. "The Plant List" on kasulik andmebaas igale taimeökoloogile ja süstemaatikule, kuna see on laialdane, kerge kasutada ja info hästi allalaetav.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2012 Eesti puisniit koos vihmametsadega liigirikkuse maailmarekordi omanik!

Laelatu puisniit Lääne-Eestis on maailmarekordiomanik taimede väikseskaalalises liigirikkuses.Laelatu puisniit Lääne-Eestis on maailmarekordiomanik taimede väikseskaalalises liigirikkuses.Milline paik maailmas on kõige liigirikkam? Paljudel seostub kõrge liigirikkus troopilise vihmametsaga aga niisama lihtne see küsimus ei olegi. Analoogselt spordiga, kus eri distantsidel jagatakse esikohad välja erinevatele sportlastele, võib ka eri suurusega proovialadel olla erinevad rekordihoidjad. Meelis Pärtel koos kolleegidega (J. Bastow Wilson Uus-Meremaalt, Robert K. Peet USA-st ja Jürgen Dengler Saksamaalt) avaldasid ajakirjas Journal of Vegetation Science esimese ülevaate soontaimede liigirikkuse maailmarekorditest eri ruumiskaalades. Suurematel proovialadel kui 50 m2 olid rekordid tõesti Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest, aga väiksemas skaalas olid kõik rekordid niidetavatelt või karjatavatelt niitudelt Euroopast ja Argentiinast. Laelatu puisniit Lääne-Eestis hoiab maailmarekordit skaalades 10x10 cm (25 liiki) ja 20x20 cm (42 liiki). Kui vihmametsa elurikkust saab kaitsta inimpuutumatusega, siis Euroopa liigirikkad niidud vajavad kohest looduskaitse sekkumist põlise majandamise jätkamiseks ning taastamiseks.

Wilson. J,B. Peet. R, Dengler. J, Pärtel. M, 2012. Plant species richness: the world records. Journal of Vegetation Science DOI: 10.1111/j.1654-1103.2012.01400.x

Meediakajastused:

Science 335: 1423. News of the week. Grazed grasslands biodiverse, too.
National Geographic: Grasslands More Diverse Than Rain Forests — In Small Areas
ERR: Eesti puisniit on maailma taimerikkamaid paiku
Novaator: Eesti puisniit koos vihmametsadega liigirikkuse maailmarekordi omanik
ScienceShot: Grazed Grasslands Are Biodiversity Hot Spots
Wiley Press Room: European Grasslands Challenge Rainforests as the Most Species Rich Spaces on Earth
Kuula ka saateid Ilmaparandaja Kuku raadios ja Labor Vikerraadios

Blogosfäärist:
http://www.morganvegdynamics.blogspot.com/2012/03/world-record-plant-spe...
http://blog.ut.ee/world-record-for-species-richness

Tööst tehti ka kokkuvõte Estonian Air'i pardaajakirja:
http://www.botany.ut.ee/aveliina/files/Estonian_Air_magazine.pdf


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2012 Üle-euroopaline koostöö tolmeldajate ning putuktolmlejate taimede uurimiseks

Töörühma teadur Aveliina Helm osaleb EL-i 7. raamprogrammi projektis akronüümiga STEP - Status and Trends of European Pollinators. Märtsi alguses peeti projekti aastakoosolekut Pisa linnas Itaalias. Paljude Euroopa ülikoolide teadlasi ühendava projekti eesmärgiks on uurida Euroopa tolmeldajate ning putuktolmlejate taimeliikide olukorda ning töötada välja meetodid tolmeldajate arvukuse ning liigirikkuse kahanemise peatamiseks.








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2012 Külaskäik TTÜ Geoloogia Instituuti

Töörühma teadurid ja doktorandid külastasid Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi Pärastjääaja geoloogia osakonda. Tutvusime kummagi teadusrühma tööde ja tegemistega, otsisime kokkupuutepunkte ning plaanisime koostööd.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2012 Millised liigid on väljasuremisvõlaga niitudel kõige ohustatumad?

Doktorant Liina Saar avaldas Endistel looaladel nüüd Tallinna linnEndistel looaladel nüüd Tallinna linnkoos Krista Takkise, Meelis Pärteli ja Aveliina Helmiga ajakirjas Diversity and Distributions artikli kus uuriti, millised tunnused iseloomustavad killustumise ja pindalakao järel niidukooslustest kaduvaid liike. Leiti, et maastiku- ja keskkonnatingimuste muutumise tagajärjel oli Põhja-Eesti lookooslustest ühes väljasuremisvõla maksmisega kadunud ligi 30% loopealsetel ajalooliselt leidunud liikidest. Kaduvaid liike iseloomustasid mitmed elukäigutunnused ja tulemused näitavad, et Eesti niitudel, kus väljasuremisvõlg on veel maksmata, on kõige ohustatumad valgusnõudlikud, väikesekasvulised ja hea levimisvõimega kuid väikese konkurentsivõimega niiduliigid.
Saar, L., Takkis, K., Pärtel, M., Helm, A. (2012) Which plant traits predict species loss in calcareous grasslands with extinction debt? Diversity and Distributions. doi:http://dx.doi.org/10.1111/j.1472-4642.2012.00885.x


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2012 Tume elurikkus Tšehhis uurimise all

Meelis Pärtel külastas Tšehhi Teaduste Akadeemia Botaanika instituuti Trebonis, kus Francesco de Bello oma kolleegidega just alustas suure projektiga tumeda elurikkuse uuringuteks funktsionaalsest aspektist (http://www.butbn.cas.cz/francesco/Webpage/Projects.html). Loodame selle projekti raames edukale koostööle!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2012 Tume elurikkus Eesti meedias

Tume elurikkus on meedias leidnud laialdast kajastamist: 9. veebruari Päevalehes kirjutas sellest Tiit Kändler (Ökoloogid mõõdavad rikka elu tumedat poolt), varem on teemast juttu olnud teadusuudiste portaalis Novaator (Mis on tume elurikkus?), Sirbi vahelehes Roheline Värav (Botaanikud avastasid tumeda elurikkuse) ja Vikerraadio saates Labor.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2012 Maa-aluse ja maapealse taimekoosluse kokkupaneku reeglid on erinevad!

Jodi Price, Inga Hiiesalu, Pille Gerhold ja Meelis Pärtel avaldasid ajakirjas Ecology artikli, mis analüüsis taimede maa-aluse liigirikkuse mustreid. Leiti, et koosluse kokkupaneku reeglid erinevad maa all ja maa peal. Maapealset liigilist koosseisu mõjutab enim taimedevaheline konkurents, samas kui maa-alused kooslused on stabiilsemad ja liike mõjutavad peamiselt juhuslikud protsessid. Artiklis pakutakse välja hüpotees, mille kohaselt on maa-alune kooslus analoogne liigifondiga, sest liike justkui filtreeritakse maa-alusest "liigifondist" maa peale. See on esimene töö, mis otseselt võrdleb maapealseid ja maa-aluseid koosluste kokkupaneku reegleid ning saadud tulemustel on oluline roll koosluste kokkupaneku mehhanismide mõistmisel.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2012 Jesse Kalwij Lõuna-Aafrikas konverentsil ja välitöödel

Vaade Sani Pass'ileVaade Sani Pass'ileJesse Kalwij esines Lõuna-Aafrika Vabariigis Pretorias Lõuna-Aafrika botaanikute 38. aastakonverentsil ettekandega võõrliikide ajalis-ruumilistest mustritest mägistes ökosüsteemides. Teadustöös vaadeldi nelja aasta jooksul üheaastaste liikide liikumist piki mäe nõlvu ja leiti, et võõrliigid liikusid kõrgematele aladele koguni 70 meetri võrra aastas. Sellise kiire invasiooni põhjuseks on tõenäoliselt nii häiringute mõju kui ka võõrliikide leviste arvukus. Konverentsi järel kutsus prof Mark P. Robertson Pretoria Ülikoolist Jesse samasse piirkonda välitöödele koguma andmeid järgmise publikatsiooni tarvis. Jesse külastas ka prof Steven L. Chown'i ja prof Melodie A. McGeoch'i Invasioonibioloogia keskusest Stellenboschis.




----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2012 Maa-alune mitmekesisus Kuku raadios

Meelis Pärtel rääkis 21. jaanuaril Kuku raadio saates "Ilmaparandaja" maa-alusest mitmekesisusest ja Inga värskest artiklist (vt. järgmine uudis). Kuula saadet siit


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Uudised 2011

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2011 Ilmus artikkel taimede "põrandaalusest" elust!

Inga Hiiesalu proove võtmasInga Hiiesalu proove võtmasInga ja Meelis avaldasid mainekas ajakirjas Molecular Ecology olulise ja loodetavasti teedrajava artikli taimede maa-alusest mitmekesisusest. Leiti, et väikeses ruumiskaalas võib maa all leiduda kuni kaks korda rohkem taimeliike kui sama suurel maapealsel alal. Samuti järgisid liigirikkuse mustrid eri skaalades ja erineva mulla toitainesisalduse tingimustes maa all hoopis teistsuguseid ökoloogilisi seaduspärasusi kui maa peal. Nimelt on üldteada, et taimede maapealne mitmekesisus mullaviljakuse suurenedes kahaneb. Nii käitus maapealne mitmekesisus ka Inga töös, kuid üllatuslikult tuvastati, et maa-alune mitmekesisus mullaviljakuse suurenedes hoopis kasvab. Juurte liigilise koosseisu määramisel kasutati esmakordselt järgmise põlvkonna molekulaarseid meetodeid, mida senini on kasutatud põhiliselt mikroobikoosluste kirjeldamisel. Artikkel valmis koostöös prof. Martin Zobeli taimeökoloogia töörühmaga, Madis Metsisega Tallinna Tehnikaülikoolist ning prof. Scott D. Wilsoniga Kanada Regina Ülikoolist. Artikkel on kättesaadav ajakirjast Molecular Ecology. Loe uudist ka teadusportaalist Novaator .


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2011 Ülevaade invasioonibioloogiast Journal of Ecology juubeliväljaandes

Aveliina kaasautorlusel ilmus ajakirja Journal of Ecology 100. juubeli tähistamise eriväljaandes ülevaateartikkel invasiooniökoloogia minevikust, olevikust ja võimalikest tulevikusuundadest. Artikli juhtiv autor on Prof. Angela Moles New-South Walesi ülikoolist (Austraalia), kes on tuntud oma globaalse lähenemisnurga poolest. Nii on see ka käesolevas artiklis – lisaks ülevaatele testitakse artikli teises osas häiringute ja invasiooni edukuse seost globaalses skaalas. Terve Journal of Ecology juubelinumber on tasuta kättesaadav.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2011 Tume elurikkus kaamost valgustamas

Detsembri alguses käis Meelis Pärtel tumedast elurikkusest rääkimas Oulu Ülikoolis toimuval Kaamose sümpoosiumil. 'Kaamos' tähendab talvist polaarööd kui päike on peidus horisondi taga ning Oulu ülikooli bioloogiadoktorandid soovivad põneva teaduse abiga seda pimedat aega pisut valgustada. Tänavu juba 15. korda toimuva sümpoosiumi käigus tutvustasid Oulu ülikooli bioloogia osakonna doktorandid oma teadustöid ja kuulasid kutsutud esinejaid.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November-Detsember 2011 Töörühma teadur ja doktorandid Austraalias

Doktorandid Riin Tamme ja Inga Hiiesalu ning teadur Jodi Price veetsid novembris-detsembris kolm nädalat Austraalias, kus tehti nii välitöid kui osaleti konverentsil. Austraalia Ökoloogiaühingu aastakonverentsil Hobartis pidas Riin välkettekande heterogeensuse-mitmekesisuse teemal ning Inga ja Jodi esinesid spetsiaalsel koosluste kokkupaneku reeglitele pühendatud sümpoosiumil, mille korraldajaks oligi Jodi koos oma Austraalia kolleegidega . Inga ja Riin pidasid seminari ka Melbourne’is La Trobe’i Ülikooli Botaanika osakonnas. Välitöödel koguti uusi andmeid Tasmaania liigirikastelt niitudelt. Doktorantide sõitu finantseeris ESF DoRa tegevus 8 ja FIBIR. Vaata ka fotosid meie välitöödest.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2011 Koostöösidemed Radboud Ülikooliga Hollandis

Meelis Pärtel, Pille, Gerhold ja Inga Hiiesalu külastasid Hans de Kroon´i töörühma Radboud Ülikoolis Hollandis (http://www.ru.nl/plantecology/people/group/) eesmärgiga alustada teadusalast koostööd. See töörühm on maailma juhtivamaid laboreid juurte ökoloogia alal ja nad haldavad eksperimentaalset fütotroni (http://www.ru.nl/phytotron/), mis võimaldab taimede maa-aluse käitumise detailset uurimist.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2011 Makroökoloogia töörühma sügisseminar Võrtsjärve ääres

Makroökoloogia töörühm 2011Makroökoloogia töörühm 20112.-3. novembril toimus Vehendi motellis (www.vehendi.ee) Võrtsjärve kallastel makroökoloogia töörühma sügisseminar. Arutuse all olid edasised teadusplaanid ja senised saavutused. Kaasasime seminarile ka meie bakatudengid, et nemadki saaksid heita pilgu teadusetegemise sünergistlikule küljele.










----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober-november 2011 Liina Saar külastab mainekat botaanika töörühma Lõuna-Bohemia ülikoolis

Doktorant Liina Saar veedab paar kuud České Budějovices asuvas Lõuna-Bohemia Ülikoolis, Prof. Jan Lepši poolt juhitava botaanika osakonna (http://botanika.prf.jcu.cz/english/index.php) taimeökoloogia ja niiduliikide funktsionaalsete tunnuste töörühma laboris. Visiidi eesmärgiks on arendada koostööd sealsete teadlastega ning kirjutada koostööartikkel, mis on oluliseks osaks Liina tulevases doktoritöös. Külaskäigu jooksul tutvub Liina teoreetiliselt ja praktiliselt uurimis- ja analüüsimeetoditega, mida sealsed spetsialistid on välja töötanud. Liina visiiti rahastab ESF DoRa programmi tegevus 6.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2011 Prof. Michael Manthey külaskäik

Saksa-Eesti akadeemilise nädala Academica raames külastas 25.-28. oktoobril TÜ botaanika osakonda ja makroökoloogia töörühma Greifswaldi ülikooli professor Michael Manthey (vt. prof. Manthey kodulehte). Prof. Manthey pidas loengu "Kui lai on ökonišš? Uus meetod taimede realiseerunud niššide leidmiseks liikide koosesinemiste abil" ja arutas töörühma teadlastega edasisi koostöövõimalusi.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2011 Prof. Ilkka Hanski külaskäik

Meil on suur rõõm teada anda, et bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse (FIBIR) kutsel käis 13.-15. oktoobril 2011 meie töörühmal ja instituudil külas professor Ilkka Hanski Helsingi Ülikoolist. Professor Hanski on üks silmapaistvamaid teadlasi kogu maailmas. Rohkem kui 200 mõjuka artikli ja mitme raamatuga on tema panus ökoloogia valdkonda olnud kaalukas ja hindamatu. Ilkka on üks metapopulatsioonide teooria rajajaid ja põhilisi arendajaid ja tema teadustöö keskendub fragmenteerunud kooslustes elavate liikide bioloogiale ja ökoloogiale. Ilkka uurimused on aluseks elurikkuse ja maastike kaitse korraldamisele kogu maailmas.
Tartus andis Ilkka kaks seminari, mida on võimalik vaadata Tartu Ülikooli Televisiooni kodulehelt:
13.10.2011 Eco-evolutionary spatial dynamics in the Glanville fritillary butterfly
14.10.2011 Extinction threshold, extinction debt and a perspective on habitat conservation.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Loopealsed Eesti Looduses

Septembrikuu Eesti Looduse esikaaneloos tutvustavad Aveliina Helm ja Meelis Pärtel koos taimeökoloogia professori Martin Zobeli ning Keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialisti Annely Reinlooga Eesti loopealsete olevikku ja tulevikku. Loopealne on eriline ja haruldane kooslusetüüp, mis on Eesti maastikust peaaegu kadumas. Loopealsete säilimiseks on veel lähiaastatel vaja ette võtta laialdased taastamistööd.
Helm, A., Pärtel, M., Zobel, M. & Reinloo, A. 2011. Kiiret taastamist vajab 6000 hektarit Eesti loopealseid. Eesti Loodus 9. http://www.eestiloodus.ee








----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Valminud on Eesti loopealsete hoolduskava

Keskkonnaameti ning teadlaste-spetsialistide koostöös on välja töötatud pool-looduslike koosluste hoolduskavad, mis sisaldavad olulist informatsiooni erinevate elupaigatüüpide kaitseväärtuste ning hooldamis- ja taastamisvõtete kohta. Eesti loopealsete ja kadastike hoolduskava pani kokku töörühma teadur Aveliina Helm. Kõik hoolduskavad on kättesaadavad Keskkonnaameti leheküljel: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pool-loodusli...


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Krista Takkis ja Liina Saar osalesid teaduskonverentsil Hispaanias

Meie doktorandid Krista Takkis ja Liina Saar esindasid töörühma 25.09-30.09 Avilas, Hispaanias toimunud kõrgetasemelisel Euroopa Ökoloogiaföderatsiooni kongressil (http://www.eefcongress2011.eu/). Sel aastal oli kongressil oli ligi 1000 osalejat ning suuliste ja posterettekannete arv ületas koguni 500 piiri, koondades ökoloogiavaldkonna eesliiniteadlasi 20 maalt. Kongressi tänavuseks üldteemaks oli „Ökosüsteemide toimetulek kiireloomuliste keskkonnamuutustega“. Konverentsil osalemine oli rahastatud DORA programmi ning ja Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli poolt.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Metaandmestik Euroopa niitudelt ja metsadest paljastab murettekitava trendi

Europrojekti COCONUT raames valmis Meelise ja Aveliina osalusel oluline metaanalüüs, mis uuris Euroopa niidu- ja metsaliikide sõltuvust koosluste pindalast ja sidususest. Selgus, et pikaealised ja klonaalse kasvuga liigid sõltuvad metsade ja niitude tänasest pindalast ja on tundlikud elupaiga killustumisele. Saadud tulemus tundub esialgu vastuolus olevat hüpoteesidega, mille kohaselt kiire elukäiguga ning mitteklonaalsed liigid on pindalakaole kõige tundlikumad. Paljude üksikuurimuste üheaegne analüüs paljastas aga Euroopa niitudel ja metsades valitsevad üldisemad trendid – pikaajaline isolatsioon ning laialdane pindalakadu on need kooslused lühiealistele mitteklonaalsetele liikidele juba kõlbmatuks muutnud ja järele on jäänud vaid need pindalast sõltuvad liigid, kes sobimatutes tingimustes kauem vastu peavad.
Lindborg, R., Helm, A., Bommarco, R., Heikkinen, R., Kühn, I., Pykälä, J. & Pärtel, M. (2011) Effect of habitat area and isolation on plant trait distribution in European forests and grasslands. Ecography (in press)
Vaata artiklit siit: http://bit.ly/oLj5ti


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Jodi Price'i artikkel Austraalia eukalüptide mõjust sealsele biomitmekesisusele

Austraalias, New South Walesi osariigis on eukalüpti senini peetud nö. kodumaiseks invasiiviks, mille mõju kohalikule mitmekesisusele on negatiivne. Värskes publikatsioonis kummutasid Jodi ja kaasautorid selle arvamuse ja "rehabiliteerisid" eukalüpti. Vaata artiklit siit: http://tinyurl.com/3aqtuhx


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Kuidas ühendada ajalugu ja ökoloogia?

Meie doktorant Liina Saar esindas töörühma 30.08-02.09 Zürichis toimuval huvitaval konverentsil, mis käsitles ajaloo ja ökoloogia seoseid. Liina tutvustas posterettekandega oma doktoritöö tulemusi – uurib ju temagi seda, kuidas koosluste ajalugu mõjutab nende tänapäeva. Vaata konverentsi kodulehte siit: http://tinyurl.com/3w7wbcz


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2011 Ootame uusi tudengeid!

Makroökoloogia töörühm ootab oma ridadesse innukaid ja tublisid bakalaureuse- ja magistrikraadi taotlejaid. Oleme välja pakkunud rea projekte (Tudengitele), aga kui Sul on endal mõni huvipakkuv teema, mis kattub meie uurimissuundadega, anna teada. Uurimaks oma võimalusi, võta ühendust töörühma juhataja prof. Meelis Pärteliga (meelis.partel@ut.ee).


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2011 Töörühmas on kaks uut doktoranti!

Sellel sügisel alustavad töörühmas doktoriõpinguid Argo Ronk ja Liis Kasari. Argo hakkab Meelise juhendamisel valgust heitma tumedale mitmekesisusele. Liis hakkab Aveliina juhendamisel uurima, mis toimub degradeerunud kooslustes.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2011 Ekspeditsioon Islandile

Töörühma doktorandid Inga Hiiesalu, Riin Tamme ja Liina Saar osalesid igati õnnestunud teadusekspeditsioonil Islandil. Kolme nädala jooksul kogusid geoloogia-, geograafia-, zooloogia-, merebioloogia- ja botaanikadoktorandid Islandi loodusest suure hulga teaduslikke andmestikku. Kurikuulus Islandi ilm kedagi ei heidutanud ja välitööde plaan täideti sajaprotsendiliselt. Osalised pistsid võidukalt rinda kolme nädala pikkuse telgieluga, Islandi tormi ja fermenteeritud hailihaga. Ekspeditsiooni rahastas Maateaduste ja Ökoloogia doktorikool. Vaata ka ekspeditsiooni kirjeldust ja fotosid.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2011 Prof Mark Vellend külastas makroökoloogia töörühma

Prof. Mark Vellend (Sherbrooke'i Ülikool, Kanada) külastas makroökoloogia töörühma 22.-26.08.2011. Mark on üks tuntumaid noorema põlvkonna taimeökolooge. Ta on publitseerinud ligi poolsada kõrgetasemelist teadustööd ja kuulub hetkel 1% enimtsiteeritud ökoloogi hulka. Mark Vellendi peamiseks huvialaks on elurikkus eri tasemetel (taksonoomiline ja geneetiline mitmekesisus) ning seda kujundavad tegurid ja mehhanismid, kaasa arvatud ülemäärasest inimmõjust tingitud maastikumuutused. Täpsemalt vaata Mark Vellendi teadusteemasid ja publikatsioonide nimekirja tema töörühma kodulehelt: http://pages.usherbrooke.ca/mvellend
Tartus tutvus Mark makroökoloogia töörühmaga ning andis TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudis ka kaks seminari.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2011 Välitööd Lääne- ja Põhja-Eesti loopealsetel

Töörühma doktorandid Liina Saar, Krista Takkis ja Liis Kasari käisid välitöödel Lääne- ja Põhja-Eesti loopealsetel. Nendega koos oli teadlase ametiga tutvumas ja oma uurimisprojekti jaoks andmeid kogumas Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane Liisi Sünd. Liisi on töörühma tegemistega ühinenud sihtasutus Archimedese teaduse populariseerimise projekti “Õpilaste KoolitusLabor” raames (http://www2.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=392).


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2011 Välitööd Saaremaa loopealsetel

Järeldoktorant Antonio Gazol ja töörühma doktorandid käisid välitöödel Saaremaa loopealsetel. Eelkõige mõõdeti loopealsete keskkonnatingimusi ja kadakate mõju väikeseskaalalisele liigirikkusele


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai-juuli 2011 Krista Takkis külastas taimeökoloogia laborit Belgias

Doktorant Krista Takkis veetis kaks kuud Belgias K.U.Leuveni ülikoolis prof. Olivier Honnay juhitavas Taimeökoloogia laboris (http://bio.kuleuven.be/pleco/). Prof. Honnay on üks maailma juhtivaid teadlasi elupaikade killustumise mõju uurimisel taimepopulatsioonidele. Külastuse käigus tutvus Krista töörühma doktorantide ja järeldoktorantidega, mitmekesiste uurimisteemade ja töömeetoditega ning Eesti loopealsetele sarnanevate Belgia lubjarikaste niitudega.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni ja juuli 2011 Jodi artiklisadu

Teadur Jodi Price avaldas juuni ja juuli vältel koostöös Austraalia kolleegidega kolm uurimust, mis keskendusid invasiivsetele liikidele ning nende ohjamise võimalustele:
1) Price, J.N., Berney, P., Ryder, D., Whalley, R.D.B. and Gross, C.L. (2011) Disturbance governs dominance of an invasive forb in a temporary wetland. Oecologia DOI 10.1007/s00442-011-2027-8
2) Price, J.N., Macdonald, M.J., Gross, C.L., Whalley, R.D.B. and Simpson, I.H. (2011) Vegetative reproduction facilitates early expansion of Phyla canescens in a semi-arid floodplain. Biological Invasions 13, 285-289.
3) Whalley, R.D.B., Price, J.N. Macdonald, M.J. and Berney, P. (2011) Drivers of change in the Social-Ecological Systems of the Gwydir Wetlands and Macquarie Marshes in north western NSW. Rangelands Journal 33, 109-119.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2011 Töörühma kevadseminar

Traditsiooniline töörühma seminar toimus 19.-20. aprillil Peipsi järve ääres Ninal. Vaata fotosid seminarist ja sellele järgnenud ekskursioonist.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar-märts 2011 - töörühma esindus Austraalias

Teadur Aveliina Helm külastas Sydneys paiknevas New South Walesi ülikoolis Dr. Angela Molesi poolt juhitavat Suure Ökoloogia (Big Ecology) töörühma. Angela Moles on üks tegusamaid lõunapoolkera noori ökolooge, kes on uurimise alla võtnud taimede tunnuste ja ökoloogiliste seoste globaalsed mustrid.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2011 Ilmus tumedat mitmekesisust käsitlev artikkel

Ajakirjas Trends in Ecology and Evolution ilmus MÖ töörühma juhi Meelis Pärteli, teadur Robert Szava-Kovatsi ning taimeökoloogia professor Martin Zobeli koostöös artikkel, mis käsitleb tumedat elurikkust. Tumeda elurikkuse moodustavad liigid, mida uuritavas ökosüsteemis parasjagu kohal ei ole, aga mis eelduste kohaselt võiksid seal olla. Artikkel on ökoloogiaringkondades tekitanud elavat diskussiooni ja saanud hulgaliselt vastukaja.
Pärtel, M., Szava-Kovats, R. & Zobel, M. 2011. Dark diversity: shedding light on absent species. Trends in Ecology & Evolution 26: 124-128.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Uudised 2010

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2010 Palju õnne, Riin!

Riin Tamme magistritöö pälvis haridus- ja teadusministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursil esimese preemia!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2010 Makroökoloogia töörühma seminar

MÖ töörühma igasügisene seminar toimus 11.-12. novembril Setumaal. Sel aastal pidasime teaduslikke ettekandeid mõlemal päeval, sekka arutelusid, üldist sotsialiseerumist ja jalutuskäike ümbruskonnas.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2010 Saabus uus järeldoktor Antonio Gazol ja väljasõit Saaremaale

Meie töörühmaga liitus järeldoktor Antonio Gazol Hispaaniast. Antonio uurimisteemaks on heterogeensuse ja biootiliste protsesside mõju taimekoosluste mustritele. Kuna oma välitööd plaanib ta teha loopealsetel oli see ajendiks külastada olemasolevaid uurimisalasid Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Uurimisalad avaldasid erilist muljet meie kahele kaasasolnud rahvusvahelisele teadurile, kes tulid Eestisse uurimaks taimekoosluste mustreid Eesti alvaritel. Pettumust aga valmistas kinnikasvanud loopealsete suur hulk ja ulatus. Need kõrge loodusväärtusega kooslused vajavad säilimiseks kiiret tegutsemist. Vaata galeriid: Trip to Saaremaa


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2010 Mahukad välitööd Saaremaa ja Muhu loopealsetel

Augustis oli suur osa meie töörühmast hõivatud töömahukate välitöödega Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Kokku osales välitöödel kolme nädala jooksul 11 inimest, kes kõik said lisaks heale ülevaatele Saaremaa loopealsete seisust, veeta toredaid õhtuid Saaremaa kenamates kohtades. Turismile kulus ka üks päev - siis kui auto katki oli. Välitöödel sai Saaremaa loopealsed varustatud püsiruutudega pikaajalisteks vaatlusteks, koguti rohkelt andmestikku loopealsete mullatingimuste, kadakakatvuse ja liigirikkuse kohta. Eelkõige keskendusid aga välitööd loopealsete taimepopulatsioonide tänase seisundi kohta materjali kogumisele. Vaata galeriid: Fieldwork 2010


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2010 Ekskursioon Hiiumaa väikesaartele

10.-12. juunil 2010 oli alvareid uurivatel töörühma liikmetel võimalus tutvuda Hiiumaa laidude kaitsealaga ning kohalike loopealsete ja rannaniitudega. Elle Roosaluste ja Martin Zobeli asjatundlikul juhendamisel vaimustusime varasuvisest floorast ja faunast. Külastasime Sarve ja Kassari poolsaart, Salinõmme soolakut ja Hanikatsi laidu, mida ilmestavad omanäolised, kuid kadumisohus olevad pärandkooslused. Vaata galeriid.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2010 53. IAVS'i koosolek Mehhikos

Töörühma doktorant Inga Hiiesalu osales suulise ettekandega Rahvusvahelise Taimkatte Assotsiatsiooni aastakoosolekul Ensenadas, Mehhikos. Sõitu finantseeris Kristjan Jaagu stipendium. Koos mõnede teiste meie osakonna kolleegidega kogesime harvaesinevat "El Nino" aastat. Konverentsi eel-ekskursioonil Lõuna-Kalifornias käisime Mojave ja Sonora kõrbes, sealsed taimed õitsesid harukordselt intensiivselt. Kahjuks ei saanud mitmed töörühmaliikmed Islandi tuhapilve tõttu konverentsiga liituda. Vaata galeriid IAVS 2010


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2010 Ilmunud on uus artikkel ruumilise heterogeensuse uurimissuunalt

Me uurisime keskkonna heterogeensuse ja liigilise mitmekesisuse seost erinevates ruumiskaalades. Levinud on arvamus, et heterogeenses keskkonnas on rohkem liike kui homogeenses keskkonnas ning seda seletatakse eelkõige niš¡iteooriaga. Kasutades aga varem ilmunud heterogeensuse-mitmekesisuse töid meta-analüüsis, leidsime, et väikesel skaalal on heterogeensuse-mitmekesisuse seos sageli negatiivne. Pakume välja ka kolm uut teooriat seletamaks nii positiivset kui ka negatiivset heterogeensuse-mitmekesisuse seost.
Tamme, R., Hiiesalu, I., Laanisto, L., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. 2010. Environmental heterogeneity, species diversity and co-existence at different spatial scales. Journal Of Vegetation Science 21: 796-801.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------