ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT, BOTAANIKA OSAKOND
BOTAANIKA
ÕPPETOOL
MÜKOLOOGIA
ÕPPETOOL
TAIMEÖKOLOOGIA
ÕPPETOOL
ÖKOFÜSIOLOOGIA
ÕPPETOOL

TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL



Taimeökoloogia hõlmab taimekoosluste ja taimeliikide ökoloogia uuringuid, käsitledes nende seoseid abiootilise keskkonnaga, samuti interaktsioone teiste organismidega erinevates ajamastaapides. Taimeökoloogia kitsamalt piiritletud alaosadeks on geobotaanika, taimede sünökoloogia ja taimede populatsiooniökoloogia. Taimeökoloogia õppetoolis otsitakse vastuseid küsimustele, milline on taimede mitmekesisus Eestis ja kuidas seda kaitsta, millised mehhanismid põhjustavad mõnede liikide muutumist haruldaseks, kuidas interakteeruvad taimed omavahel, taimed ja putukad ning taimed ja seened?


Taimeökoloogia õppetooli uurimissuunad, milliste piires saab koostöös juhendajaga valida teema bakalaureuse- ja magistritööde tarvis:


Vaata teemasid ka  Taimeökoloogia töögrupi kodulehelt

Bioloogiline mitmekesisus ja selle kaitse niidukooslustes
Taimekoosluste struktuur ja seda määravad tingimused erinevat tüüpi elupaikades (metsades, soodes, inimtekkelistes elupaikades)
Taimeliikide morfoloogiline plastilisus, selle ökoloogiline tähtsus
Omade-võõraste äratundmismehhanismid taimedel
Eesti haruldaste ja ohustatud taimeliikide ökoloogia ja kaitse korraldamine
Looduslik mitmekesisus põllumajandus- ja metsamaastikes
Taimede populatsiooniökoloogia ja interaktsioonid
Sõnajalgade bioloogia ja ökoloogia
Sammaltaimede bioloogia ja ökoloogia
Mükoriisaseente ökoloogia



Bioloogiline mitmekesisus ja selle kaitse niidukooslustes (info - professor Martin Zobel, martin.zobel@ut.ee, Taimeökoloogia töögrupp)

Millest sõltub bioloogiline mitmekesisus? Kas mitmekesisuse looduslik varieeruvus on olulisem kui inimese mõju? Millised teooriad seletavad mitmekesisuse varieerumist ja kas nad on täiuslikud?
Taimeökoloogia õppetoolis tegeleme nii bioloogilise mitmekesisuse teooriaga, kui ka uurime mitmekesisust mõjutavaid protsesse. Eesti niidukooslused on valdavalt pool-looduslikud, st. nende kujunemisel on olulist rolli mänginud inimene. Seetõttu sõltub niidukoosluste mitmekesisus lisaks looduslikele teguritele ka inimmõjust, milleks on eelkõige niitmine, karjatamine, puude ja põõsaste eemaldamine. Küsime, mis on niidukooslustes peamised mitmekesisust piiravad tegurid - kas lokaalsed keskkonnatingimused, majandamisrežiim või hoopis liikide levimisprobleemid? Sellest sõltuvalt saab soovitada optimaalse tee, kuidas niitude mitmekesisust kaitsta ja vajadusel ka taastada.




Pool-looduslikud niidukooslused paistavad silma kõrge
mitmekesisuse poolest.

Foto K.Püssa
Välitööd niidu mitmekesisuse uurimisel - milline on
optimaalne majandamisrežiim?





Foto J. Paal
Allikasood on vaatamata oma eripärale siiani Eestis üsna napilt uuritud.
Fotol Sutru metsaks kutsutav allikasoo Saaremaal
Viidumäe looduskaitsealal.

Taimekoosluste struktuur ja seda määravad tingimused erinevat tüüpi elupaikades (metsades, soodes, inimtekkelistes elupaikades) (info - erakorraline professor Jaanus Paal, jaanus.paal@ut.ee, Looduskaitsebioloogia töörühm)

Metsadest keskendutakse lähematel aastatel eeskätt loometsadele ja allikasoometsadele, soodest allikasoodele ja turbatootmise jääkrabadele. Inimtekkelistest elupaikadest on Eestis siiani täiesti uurimata liiva-, kruusa- ja paekarjäärid, kaasaegsete meetoditega on analüüsimata ka põlevkivikarjääride ja tuhamägede taimkate; täiesti puudub teave prügilate taimkattest.






Taimeliikide morfoloogiline plastilisus, selle ökoloogiline tähtsus (info - dotsent Kristjan Zobel, kristjan.zobel@ut.ee)
Morfoloogiline plastilisus on võime ehituslikult muutuda keskkonna mõjul, eesmärgiga parandada elus püsimise ja järglaste saamise väljavaateid. On veel üsna selgusetu, millistes ökoloogilistes olukordades osutub plastilisus tulusaks, millal agta ülearuseks ja energiat raiskavaks omaduseks. Et seda selgitada, tuleb taimede omadusi uurida kontrollitud tingimustes ja seejärel vaadata, mil määral ja kuidas mingi tunnuse plastilisus ennustab liigi käitumist eri tüüpi kooslustes. Meie töögrupil on sel alal mitmeid põnevaid hüpoteese, mis vajavad eksperimentaalset kontrollimist, nii potikatsetes kui reaalses looduses.
Foto K. ZobelFoto J. Liira
Taimede plastilisust on võimalik uurida potikatses varjutustelkides.





Omade-võõraste äratundmismehhanismid taimedel (info - professor Kristjan Zobel, kristjan.zobel@ut.ee)

Viimasel ajal on kirjanduses avaldatud põrutavaid eksperimenditulemusi, mis näitavad, et taimed suudavad üsna hästi vahet teha omadel ja võõrastel – näiteks ära tunda, kas juured puutuvad kokku oma tütartaimega või võõrama (geneetiliselt erinevama) sama liiki isendiga. Seni tuvastamata mehhanismide kaudu toimiv infovahetus ja lähisugulasi soosiv käitumine on valdkond, mida seni on uuritud peamiselt ‘maa all’ (juurekasvule fokusseeritud eksperimentides). Meie töögrupp soovib teemat arendada ka ‘maa peal’ ja eksperimenteerida varjutaja sugulastme ära tundmise vallas (kas taim käitub erinevalt kui varjutaja on lähisugulane või mitte).




Eesti haruldaste ja ohustatud taimeliikide ökoloogia ja kaitse korraldamine (info - vanemteadur Rein Kalamees, rein.kalamees@ut.ee ja teadur Kersti Püssa, kersti.pyssa@ut.ee)
Hulk Eestis kasvavad haruldasi ja ohustatud taimeliike on tekkinud Ida-Euroopa ja Lõuna-Venemaa steppides. Sellised taimed on valguslembesed ja kasvavad Eestis avatud kooslustes, mida on ajalooliselt kujundanud tuuleheited ja spontaansed metsapõlengud, eeskätt aga madala tõhususega inimtegevus. Selliste liikide säilitamiseks ja kaitsmiseks tänapäeva muutunud kooslustes tuleb leida nende vajadusi ja nõudmisi arvestavad majandamisvõtted. Taimeökoloogia teaduses rakendatavate vaatluste ja eksperimentide tulemused pakuvad ohustatud taimeliikide kaitsmise korraldamiseks hädavajalikku informatsiooni.

Foto R. Kalamees
Vihterpalu. Metsapõlengud kujundavad soodsat
kasvukeskkonda mitmetele haruldastele või ohustatud taimeliikidele.

Foto R. Kalamees
Palu-karukell õitseb katsetingimustes juba viiekuuselt,
looduses juhtub see alles kolmandal või neljandal kasvuaastal.





Looduslik mitmekesisus põllumajandus- ja metsamaastikes (info - vanemteadur Jaan Liira, jaan.liira@ut.ee, Looduskaitsebioloogia töörühm),
Luubi alla on võetud faktorid, mis mõjutavad või võiks määrata bioloogilist mitmekesisust metsades ja põllumajandusmaastikus olevates looduslähedastes maastikuelementides. Uurimise all on majandamisviisid ja inimtegevuse mõjud, looduskoosluste häiritus, fragmenteerumine ja hävimine, ning looduslikkuse hindamise kriteeriumid.
Metoodika hõlmab välitöid Eesti erinevates osades, GIS-programmide kasutamist, andmeanalüüsi ning ka praktiliste järelduste tegemist.

Foto J. Liira
Kas see mets on ikka 'hea' mets?
  Foto J. Liira
Kui liigirikkad on meie põllumajandusmaastikud?




Taimede populatsiooniökoloogia ja interaktsioonid (info - vanemteadur Mari Moora, mari.moora@ut.ee, Taimeökoloogia töögrupp)

Isendite elutsüklit, sündi, kasvu, paljunemist ja surma ning nende ruumilist ümberpaiknemist mõjutavad faktorid määravad populatsioonide ja liikide levikumustri looduses. Et tagada looduslike liikide jätkusuutlike populatsioonide areng tuleb tunda seda arengut ohustavaid ja soodustavaid tegureid, mis hõlmavad endas nii abiootilist keskkonda kui ka bioloogilisi interaktsioone (nagu näiteks konkurents, herbivooria, tolmeldamine, mükoriisne sümbioos jt.).

Foto J. Liira  Foto K. Püssa
Tolmeldajad palu-karukellal (Pulsatilla patens)




Foto J. Liira
Austria sõnajalg (Dryopteris dilatata) konkurentsikatses koos võnk-kastevarrega (Deschampsia flexuosa).
Sõnajalgade bioloogia ja ökoloogia (info - teadur Kai Rünk, kai.rynk@ut.ee)

Uurimise all on:
  1. Sõnajalgade generatiivne ja vegetatiivne paljunemine. Kas ja kuidas mõjutavad keskkonnategurid (näit. õhutemperatuur) sõnajalgade eoselist paljunemist? Missugused sõnajalaliigid paljunevad vegetatiivselt ja mis põhjustel?
  2. Sõnajalgade levikut mõjutavad tegurid. Millised neist teguritest määravad sõnajalgade levikupiiri?
  3. Haruldased ja kaitsealused sõnajalaliigid, nende harulduse põhjused ja kaitse probleemid.




Sammaltaimede bioloogia, ökoloogia ja kaitse (info - vanemteadur Kai Vellak, kai.vellak@ut.ee
Sammaltaimed on küll väikesemõõtmelised, kuid domineerivad nii soo- kui ka metsakooslustes. Erinevalt soontaimedest reageerivad samblad ümbritseva keskkonna muutustele kiiresti ja on seega head mudelliigid keskkonnatingimuste muutuste ja ka inimmõju hindamiseks nii liikide kui ka koosluste tasemel. Eriti tähtis on sammalde ökoloogilisi nõudlusi teada planeerimaks efektiivsemalt looduskaitselisi tegevusi. Looduskaitse töörühmas uuritaksegi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalusi ning sealhulgas ka sammalde liigilist mitmekesisust kujundavaid kui ka Eestis vähelevinud samblaliikide kasvu ja levikut mõjutavaid tegureid peamiselt soo- ja metsakooslustes.
 


Doktorant Kairi Sepp (kairi.sepp@ut.ee) uurib samblaliikide populatsioonibioloogiat ja levikut inimmõjulistes madalsookooslustes nende koosluste taastamisvõimaluste selgitamiseks.

Uurimist ootavad sammalde levisepank sookooslustes, liikide(taksonirühmade) vahelised suhted ning inimtegevuse/tegevusetuse mõju nii soo- kui metsakooslustes. Alustada saab referatiivsest lõputööst ning jätkata välieksperimentide ja/või laborikatsega magistriõppes.





Mükoriisaseente ökoloogia (info - teadur Maarja Öpik, maarja.opik@ut.ee, Taimeökoloogia töögrupp)
Uuritakse mükoriisaseente koosluste väikeseskaalalist varieeruvust salumetsa alustaimestiku juurtes ning mullas. Peamisteks küsimusteks on:
1. Milline on metsa majandamise mõju mükoriisaseente kooslustele? (noorendiku ning küpse metsa võrdlus)
2. Kas kooskasvavad erinevate kasvuvormidega taimeliigid on sümbioosis samade või erinevate mükoriisaseentega?
3. Milline on juuri koloniseerivate seenekoosluste sesoonne dünaamika?

Neile küsimustele vastuste saamiseks määratakse AM seened taimejuurtest ja mullast molekulaarsete meetoditega.

Foto R. Sen
Arbuskulaar-mükoriisseid seeni saab kasvatada
ainult koos taimega.  Pildil palu-karukell (Pulsatilla patens).

Foto M. Öpik
Nii näeb välja mükoriisaseente poolt
koloniseeritud juur mikroskoobi all.




TAGASI sisukorda


Viimati muudetud 7.06.2010. Koostas: Kersti Püssa