HEINRICH MORITZ WILLKOMM  (1821 - 1895)


 
Heinrich Moritz Willkomm sündis 10. augustil 1821 Herwigsdorf Zittau lähedal Saksamaal pastori perekonnas. 

H. M. Willkomm õppis aastatel 1833-1841 Zittaus gümnaasiumis. 1843. aastal lõpetas Leipzigi Ülikooli meditsiinibakalaureuse kraadiga. Aastatel 1844-1846 viibis botaanilistel ekspeditsioonidel Shveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Hispaanias ja Lõuna-Portugalis, tutvus loodusteaduslike kogudega mitmetes Pariisi muuseumides.

1846. aastal astus H. M. Willkomm teistkordselt Leipzigi Ülikooli loodusteadusi õppima. 1850. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi, seejärel siirdus 9 kuuks uurimisreisile Hispaaniasse. 1852. aastal asus H. M. Willkomm dotsendina tööle Leipzigi Ülikooli, kus luges üldist botaanikat, eostaimi ja taimegeograafiat, hiljem töötas samas ekstraordinaarse professorina ja herbaariumihoidjana. 1855. aastal kutsuti H. M. Willkomm Tharanti Metsanduse ja Põllumajanduse Akadeemia botaanika ja zooloogia kateedri professoriks. Sellesse perioodi jäävad ka reisid Preisimaal, Rootsis, Taanis, Madalmaadel.

1868. aastal kutsuti H. M. Willkomm professoriks Tartu Ülikooli (17. detsembril 1867. aastal valiti ta korraliseks botaanika professoriks; tööle asus  H. M. Willkomm 21. mail 1868, olles ka botaanikaaia direktor.) H. M. Willkomm oli Tartusse saabudes saavutanud üleeuroopalise tuntuse, avaldanud kapitaalsed tööd Pürenee poolsaare taimkattest, metsandusest, metsakaitsest, dendroloogiast ja veetaimestikust. H. M. Willkomm on fenoloogiliste uurimistööde algataja Venemaal. Kaasaegsed kiitsid kõrgelt tema lektoriomadusi. 1869. aastal võttis ta rahvusvahelise zhürii liikmena osa aiandusnäitusest ja osales Botaanika Kongressil Peterburis. 1871. aastal reisis H. M. Willkomm läbi Baltikumi, 1872. aastal oli 8 kuud ekspeditsioonil Baleaari saartel (Ibiza, Formentera ja Mallorca). Tema 1867. aastal ilmunud raamat 'Über die mikroskopischer Feinde des Waldes' kujunes kiiresti metsapatoloogia tähtteoseks, millele on tuginenud paljud hilisemad metsapatoloogia käsitlused.

Globularia punctataKuue Tartus töötatud aastaga (1868-1874) viis ta ülikooli botaanikaaia eeskujulikku korda. Muuhulgas kontrollis botaaanikaaia kollektsioonis olevate taimede määrangud, laskis nad varustada etikettidega ja paigutas Endlicheri süsteemi järgi; täiendas dendroloogilist ja orhideede kollektsiooni. H. M. Willkomm asutas Tartusse botaanikamuuseumi ja soetas selle tarbeks erinevaid metoodisi kogusid (viljade, puidu, puude väärarengute ja haiguste, puudel kasvavate seente, puidutöötlemise saaduste ja märgpreparaatide kogud). H. M. Willkomm avaldas Tartu Ülikooli botaanikaaia ajaloo ülevaate ja kogude põhjaliku kirjelduse (Der Botanische Garten der Kaiserlicher Universität Dorpat, 1873). 

1874 (12. veebruaril) siirdus Prahasse Karl-Ferdinandi Ülikooli korraliseks botaanilise süstemaatika professoriks ning botaanikaaia direktoriks. Hiljem oli Praha Ülikooli rektor. Enne surma jõudis lõpetada kapitaalse töö 'Grundzüge der Pflanzenverbreitung auf der Iberischen Halbinsel', mis ilmus esimese väljaandena A. Engleri ja O. Drude taimegeograafiliste  monogaafiate seerias 'Die Vegetation der Erde'.

Kuulsa Pürenee taimestiku-uurija H. M. Willkommi nimi on jäädvustatud kümnekonna taimeliigi teaduslikus nimes või sünonüümis, neist tuntum on looduslikult Lõuna-Euroopas kasvav Wilkommi keraslill (Globularia willkommii Nyman; praegu kehtiva nimega G. punctata Lapeyr).

Heinrich Moritz Willkomm suri 7. septembril 1895 Wartenbergi lossis Böömimaal.


Loodud 6. märtsil 2000. webmaster@Moritz.botany.ut.ee