TÜ ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT BOTAANIKA OSAKOND
   Lai 40, Tartu 51005, telefon (+372 7) 376 222  ja fax: (+372 7) 376 380

 
LOTE lõputöödele esitatavad nõuded ja kaitsmise kord   

LÕPUTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND
 


Lõputöö kujutab endast üliõpilaste iseseisvat teadustööd, mille sooritamine aitab sisse elada käsitletava probleemi olemusse ning annab kogemusi teadusliku analüüsi metoodika ja teadustööde vormistamise osas. Töö võib olla kirjutatud kas eesti või inglise keeles. 

Lõputöö on üldjuhul referatiivne, kuid juhendajaga kokkuleppel võib olla ka uurimuslik andmeanalüüsiga. Lõputööd maht on 12 EAP mõlemal juhul. 

Lõputöö algab sissejuhatusega, kus lühidalt sõnastatakse probleemi olemus ja käsitletavad küsimused. Selgitatakse töö eesmärki, seost käsitletava teadusvaldkonnaga. Ülevaate lõpus püstitatakse uurimisprobleem, võimalusel esitatakse kontrollitavad hüpoteesid. Sissejuhatus peab sisaldama viiteid enamiku oluliste ja antud teemat puudutavate uurimuste kohta, mis on tehtud nii Eestis kui ka mujal riikides, sealhulgas viimase paari aasta jooksul. Hea ülevaade teemakohastest publikatsioonidest tõstab töö kvaliteeti ja potentsiaalselt ka hinnet. Ebapiisav on viidata ainult vananenud kirjandusallikatele, jätta vaatluse alt välja olulised rahvusvahelised publikatsioonid raskuste tõttu inglise keelega, vabandada rahvusvahelistele allikatele mitteviitamist lokaalse uurimisprobleemiga. 

Järgnevalt liigendatakse töö sisulisteks peatükkideks vastavalt käsitletava teema olemusele. Siin on erinevad struktuurid referatiivsele ning andmeanalüüsiga töödel:

Referatiivse töö korral on peatükkide jaotus vaba, kuid see peab hõlbustama lugemist ja olema loogiline. Analüüsitakse teema seisukohast olulisi küsimusi ning pakutakse välja üldistusi/kontseptsioone. Võimalik on ka teoreetilise mudeli konstrueerimine ja analüüs. Sisulistes osades on vajalikud viited nii nagu sissejuhatuseski.

Andmeanalüüsi korral on vajalikud peatükid materjali ja metoodika, tulemused ning arutelu. Materjal ja metoodika peab andma ülevaate uuritavast süsteemist (nt. uurimisala, liik vms.), vaatlustest või katsetest, andmeanalüüsist. Spetsiifilisemaid meetodeid võib ka pikemalt kirjeldada. Vajalik on metoodika viitamine. Tuleb välja tuua, mis osa tööst on tehtud autori enda poolt, mis teiste poolt. Tulemuste peatükis tuuakse ära andmete analüüsi tulemused ja kui see on vajalik, ka algandmed. Tulemusi on soovitav esitada samas järjekorras, nagu vastavaid probleeme käsitleti teoreetilises sissejuhatuses. Tulemuste peatükk peab oleva kirjutatud konstateerivas laadis ilma teadusliku väitluse elementideta ning viideteta kirjandusallikatele. Arutelu peatüki algul sõnastatakse kokkuvõtvalt töö peamised resultaadid. Siis võrreldakse töös kogutud andmeid ja saadud tulemusi teiste autorite analoogiliste uuringute tulemustega. Arutletakse, kuivõrd tulemused vastavad algselt püstitatud eesmärgile või hüpoteesidele ning milliseid uusi seisukohti on võimalik nende baasil kujundada, siin on vajalikud ka viited kirjandusele.

Töö lõpeb eesti- ja ingliskeelse kokkuvõttega.Esitatakse lühidalt töö eesmärgid ja peamised tulemused. Kokkuvõtte pikkus ei tohi ületada 1.5 lk. Kokkuvõte tuleb esitada ka tekstifailina BÖI kodulehekülje tarvis.

Teksti lõpus peab olema autori allkiri.

TänuavaldusedTänu juhendajatele, kaasaaitajatele, finantseerijatele jt. võib paikneda kas lühikese sissejuhatuse lõpus või teksti lõpus enne kirjandusloendit omaette alalõiguna.

Viitamine ja kirjandusloend

Kõik väited, mis ei ole autori enda looming, nõuab viitamist. Tekstis viidatakse järgmiselt: 'Ehkki Eesti niidud on liigirikkad (Võsa 1991, Turvas 1994a, 1994b), eristab Hein (1995) ka liigivaeste niitude rühma. Siiski nimetab Pullineem (1996:275) antud tüüpi "jamaks".' Lehekülgi näidatakse vaid väga konkreetsete fraaside tsiteerimise puhul. Fraasid tuuakse jutumärkides, fraasidega ei tohiks liialdada.

Kirjandusloend peab sisaldama kõiki tekstis viidatud töid, tema vormistamisel on soovitatav järgida mõne tuntuma erialaajakirja eeskirju (näiteks Oikos, Journal of Vegetation Science). Sama kehtib venekeelsete viidete kohta - need võivad olla esitatud originaalkeeles, translitereeritult või tõlgituna eesti või inglise keelde (märkusega 'vene keeles' või 'in Russian'). Kirjandusviited järjestatakse esimese autori perekonnanimede alusel tähestikulises järjekorras, sama autori tööde puhul ajalises järjekorras, sama autori samal aastal ilmunud tööde puhul pealkirja esimese sõna algustähe järgi, lisades aastanumbri taha tähed a, b jne. 

Kirjandusloendi puhul on oluline algusest lõpuni järgida sama stiili. Töö autor peab olema võimeline ütlema, millist konkreetset eeskuju ta kirjandusloendi vormistamisel järgis. 

Kirjandusloetelus esitatakse käsikirjad, andmebaasid, kaardid ja internetilehekülged omaette rubriikidena.Andmebaaside puhul peab olema ära näidatud andmebaasi nimi, kasutusaadress (asutus või interneti lehekülje aadress) ja päringu tegemise kuupäev. Kaartide puhul peab olema esitaud kaardi nimi, skaala, kaardi tootmise aeg (võib olla vahemikuna), kaarti haldava asutuse nimi või interneti allikast saadud kaardi puhul võrguaadress ning kasutatud kaardilehtede numbrid. Internetilehekülgedele kasutamine peab olema minimaalne, vaid originaalinfo või kirjanduses avaldata materjalidele viitamiseks. 

Näidised:

Ajakirjaartikkel:

Kull, O., Aan, A. and Sõelsepp, T. 1995. Light interception, nitrogen and leaf mass distribution in a multilayer plant community. - Functional Ecology 9: 589-595.

Raamat:

Laasimer, L. 1965. Eesti NSV taimkate. – Valgus, Tallinn.

Raamatupeatükk:

Kont, A., Ratas, U., Puurmann, E., Ainsaar, M., Pärtel, M. and Zobel, M. 1996. Eustatic fluctuations of the World Ocean and their impact on the environment and social life of Estonia. - In: Punning, J. M. (ed.), Estonia in the system of global climate change. Institute of Ecology, Tallinn, pp. 104-122.

Internetileheküljed

Maamajandus. Eesti Põllumajanduse Arengu Strateegia. [http://www.agri.ee/maamajandus/strateegiad/strateegiad.html]. 19. märts 2003

Ellenberg, H., Weber, H. E., Düll, R., Wirth, V., Werner, W. & Paulissen, D. 1992. Zeigerwerte von Planzen in Mitteleuropa. Scripta Geobotanica 18. (online). [http://www.boku.ac.at/statedv/edvbotanik/zeigerwerte]. 11. mai 2003.

AS Ekseko haldusõigusrikkumine Vee Seaduse § 392 lg 1 järgi. [http://www.nc.ee/rkis/lahendid/tekst/1-1-119-01.html]. 7. mai 2003

Kaardimaterjalid

Eesti Baaskaart (1:50 000). 1985. Eesti Maa-amet. Kaardilehed: 5334, 6432.

Digitaliseeritud kaart (1:5 000) 2003. Augenstein, I. UFZ Centre for Environmental Research Leipzig-Halle, Germany. Lehed: Vihtra, Viiratsi

Liiginimed

Töös esinevad taime-, looma- ja seenenimed antakse esimesel korral nii ladina (kursiivis) kui eesti keeles. Hiljem võivad nimed olla ainult ühes keeles. Inglisekeelse töö puhul võib piirduda ladinakeelsete nimedega. Kui on tegu suuremate tabelitega (näiteks geobotaanilised tabelid) ning konkreetseid liike tekstis ei käsitleta, võivad liiginimed olla ainult ladina keeles. Sissejuhatuse lõpus on soovitav viidata, millist konkreetset nomenklatuurset allikat kasutatakse. Ladinakeelseid liiginimesid ei käänata, sõnastus seatakse nii, et liiginimi oleks nimetavas käändes (Nt. “Liigil Achillea millefolium kahjustusi ei täheldatud.”).

Süstemaatilise temaatikaga tööde puhul tuleks liigi esmakordsel nimetamisel anda ka liigi autori nimi (lühend), teiste tööde puhul ei ole see obligatoorne.

Illustratsioonid

Töö teksti illustreerivad joonised ja tabelid. Iga joonis ja tabel peab olema viidatud ja lühidalt kommenteeritud tekstis. Jooniste allkirjad ja tabelite pealkirjad peavad võimaldama neist aru saada ka ilma teksti abita. Joonised ja tabelid (suurusega kuni 1 lk) võivad paikneda tekstis, eraldi lehtedel teksti vahel või koondatuna lisasse töö lõpus. Ulatuslikumad proovialade kirjeldused, skeemid, kaardid, algandmete tabelid või ka analüüsi tulemused peaks igal juhul koondatama lisadesse. Ka nende tähistus ning tekstis viitamine peavad olema täpses vastavuses. Näiteks: vt. lisa 1, või Lisa, Tabel 7, jne. Kui joonis või tabel on võetud kirjandusest, tuleb see kindlasti viidata.

Tabelid ja joonised (ka foto on joonis) numereeritakse kogu teksti osas järjestikuliselt, kuid eraldi. Lisadena esitatavad joonised ja tabelid numereeritakse lisadena, mitte enam jooniste ja tabelitena.

Tiitelleht ja sisukord

Lõputöö tiitelleht ja sisukord  vormistatakse vastavalt siintoodud NÄIDISELE

Vormistamine

Kasutatakse paberit formaadis A4, soovitatavalt esitatakse tekst 1,5 reavahega, kirja suurus võiks olla 12 punkti, stiil soovitavalt Times New Roman (TimesCourierBookman või visuaalselt neile sarnane font). Tekst, tabelid ja joonised peavad olema must-valged. Värviliste jooniste kasutamine peaks toimuma vaid erijuhul (kaardid, illustreerivad fotod jmt). Töö maht ilma lisadeta peaks mahtuma vahemikku 20 - 40 lk.

Rohkete lühendite puhul on vajalik seletuste nimekiri. 

Töö esitatakse instituuti 2 eksemplaris paberil  (üks kõvaköites, teine võib olla spiraalköide, mille saab pärast kaitsmist tagasi) ning elektroonilisel kujul pdf formaadis ühes failis. On soovitatav, kui üks eksemplar jääb ka töö juhendajale. 

Lõputöö üks eksemplar, mis jääb hoiule botaanika osakonna raamatukogusse, tuleb lasta köita kõvasse köitesse!

.
 


LÕPUTÖÖDE KAITSMINE

Lõputöö kaitsmine toimub avaliku väitlusena komisjoni ees, mille koosseisu kinnitab dekaan. Kaitsmise aja määrab instituudi juhataja.

Lõputöö esitatakse kaitsmisele õppetooli juhataja loal, kes allkirjastab tiitellehe ning määrab retsensendi. Retsensendil ja hindamiskomisjoni liikmetel on õigus nõuda tööga tutvumist vähemalt viis päeva enne kaitsmist. Hindamiskomisjonile eeltutvumiseks esitatud töö peaks olema soovitavalt elektroonilisel kujul (.pdf-failina), või kui kogu tööd on võimatu ühte faili kokku panna, siis lisakoopiana paberil. Soovi korral võib retsensent esitada oma kirjaliku arvamuse kaitsjale enne avalikku väitlust, kuid see ei ole nõutav. Retsensendid peavad täitma ankeedi (vt. allpool). Ankeet ja selle sisu on kuni kaitsmiseni kättesaadavad vaid komisjonile, kes saab need oma kätte vähemalt üks päev enne kaitsmist.

Kaitsja saab sõna oma töö tutvustamiseks 10 minuti jooksul. Soovitav on mitte kirjeldada detaile, vaid iseloomustada probleemi ja töö tulemusi üldiselt. Vajadusel võib kasutada ka data-projektorit, tahvlit, lüümiku-projektorit jms. Seejärel toimub väitlus kaitsja ja retsensendi vahel diskuteerides peamisi küsimusi 10 minuti jooksul. Järgnevad küsimused komisjoni liikmetelt ja kohalviibijatelt. Pärast seda võib kaitsja soovi korral saada võimaluse lõppsõnaks. Lisaks töö sisule ja vormistamisele on kaitsmise edukus oluline komponent töö hinde kujundamisel. Töö hinde otsustab komisjon kinnisel arutelul.

Pärast kaitsmist peab olulised parandused (faktivead jm.) instituuti jäävasse eksemplarile juurde lisama (nt. eraldi lehel töö vahele), uut väljatrükki ei ole vaja teha. Kokkuvõtte eesti- ja inglisekeelse versiooni peab andma elektroonilisel kujul instituudi kodulehele lisamiseks (fail saata e-mailiga: kersti.loolaid@ut.ee). Protokoll vormistatakse alles pärast nende nõuete täitmist. 



Retsensendi ankeedi küsimused
Töö pealkiri: 

Tudengi nimi: 

Juhendaja nimi: 

Töö maht kokku …. lk

Kirjandusallikaid kokku …. tk

neist viimasest viiest aastast …. tk

Jooniseid …. tk

Tabeleid …. tk

Lisasid …. tk

Märkida numbritega iga sisulise väite taha:

0 (üldsegi mitte), 1 (osaliselt), 2 (enam-vähem), 3 (rahuldavalt), 4 (hästi), 5 (täiesti):

1.Töö sissejuhatus avab uuritava teema tausta ja on seotud teemaga:......................... __

2.Kirjandusallikaid on piisavalt ja otstarbekalt kasutatud: ........................................... __

3.Töö tähendus on lugejale selgeks tehtud ja eesmärgid on selgelt püstitatud: ............... __

4.Tulemused on esitatud arusaadavalt: .................................................................. __

5.Püstitatud eesmärgid on täidetud: ...................................................................... __

6.Kokkuvõte toob tulemused hästi välja: ................................................................. __

Märkida numbritega iga formaalse kriteeriumi taha: 

0 (ei rahulda), 1 (keskmine), 2 (väga hea):

1.Töö pealkiri on arusaadav ja vastab sisule:............................................................ __

2.Töö on piisavalt ja otstarbekalt illustreeritud (joonised, skeemid): ............................. __

3.Joonised ja tabelid on korrektsed, iseseisvalt arusaadavad ja viidatud: ....................... __

4.Terminid, lühendid ja valemid on korrektsed: ......................................................... __

5.Inglisekeelne kokkuvõte on korrektne ja arusaadav: ................................................ __

6.Viited ja kirjanduse loend on korrektsed: .............................................................. __

7.Keelelekasutus ja stiil on korrektne: ..................................................................... __

8.Trükivigu ei ole: ............................................................................................... __

9.Vormistus on korrektne (tiitelleht, instituudi nimetus jne.): ....................................... __

PUNTKIDE SUMMA : .................................................................................................... __

Sõnaline osa (lakoonilises vormis, lehe pöördele):

1.Olulised puudused (kaitsmisel loetakse ette vaid kõige peamised).

2.Peamised küsimused diskussiooniks (tähtsuse järjekorras, aega 10 minutit, võivad diskussiooni käigus muutuda).

3.Üldhinnang sõnaliselt (üks lause komisjonile, kaitsmisel ette ei loeta).


Copyright © 2005 TÜ botaanika ja ökoloogia instituut.
Viimati muudetud 25. septembril 2009. mailto:webmaster@Moritz.botany.ut.ee