Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühm

Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi makroökoloogia töörühm on uurimise alla võtnud biodiversiteedi eri aspektid globaalsest skaalast rohujuure tasandini (seda just sõna otseses mõttes). Vaatluse all on bioloogiline mitmekesisus nii täna kui tuhat aastat tagasi, nii ühes maailmajaos kui ka ühel ruutmeetril, nii maa all kui maa peal. LOE LÄHEMALT meie tegemistest ning vaata KAARDILT meie töörühma uurimisalade asukohti ning osalemisi konverentsidel!

Hakka ka meie TWITTERI jälgijaks ning loe tööde kohta lähemalt BLOGIST.



UUDISED

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2018 Ka Liina kaitses doktorikraadi

Kas nädalat hiljem, 8. juunil, kaitses ka Liina Saar edukalt oma doktoritöö “Niidutaimede mitmekesisuse dünaamika muutuvates maastikes“ ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Liina juhendajateks olid vanemteadur Aveliina Helm ja prof. Meelis Pärtel ning oponendiks prof. Robin Pakeman, James Huttoni instituudist Suurbritanniast.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2018 Kersti kaitses doktorikraadi

28. mail kaitses Kersti Riibak edukalt oma doktoritöö “Levimispiirangu osatähtsus taimede tumeda elurikkuse kujunemisel“ ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Kersti juhendajaks oli prof. Meelis Pärtel ning oponendiks vanemteadur Borja Jiménez-Alfaro Hispaaniast, Oviedo Ülikoolist.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2018 Laelatu kevadakadeemia

26-27. mai korraldas TÜ botaanika osakond ürituse nimega 'Laelatu kevadakadeemia', Virtsu lähedal Laelatu bioloogiajaamas. Ürituse eesmärgiks oli kokku tuua kogenumad taimeteaduste taustaga inimesed ning bakalaureuse 1-2. a tudengid (TÜ, EMÜ, TTÜ) ja keskkooliõpilased, et arutada kuidas saab taimeteadus panustada 21. saj keskkonnaprobleemide lahendamisse. Meie töörühmast olid aktiivselt korraldamas ja osalemas Meelis, Aveliina, Liis ja Ene.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2018 Aveliina valiti Eesti looduskaitse märgi laureaadiks

Ökoloog ja pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm valiti Eesti looduskaitse hõbemärgi laureaadiks. Looduskaitsemärgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki antakse välja alates 2011. aastast ning tänaseks on välja antud 51 märki.

Palju õnne, Aveliina!

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2018 Töörühma kevadseminar

Kevadine töörühma seminar toimus 10-11. mail taaskord Laelatu bioloogiajaamas. Seminari teemaks oli seekord interaktsioonid makroökoloogias. Lisaks töörühma liikmetele oli meil ka kolm külalisesinejat – Maarja Öpik (taimeökoloogia vanemteadur), Tiit Teder (entomoloogia vanemteadur) ja Krista Takkis (järeldoktor EMÜs). Ettekanded olid mitmekesised ja põnevad - taimede, seente, kalade globaalsetest mustritest, kliimamuutuste mõjust tolmeldajatele, liigirikkuse ja geneetilise mitmekesisuse omavahelistest seostest, interaktsioonide võlast jpm. Järgmisel hommikul külastasime õisi täis Salevere salumäge ja Tuhu sood.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Meelis pidas põllumajanduslikul seminaril ettekande

Märtsis toimus põllumajandusettevõtte Väderstad seminar ja masinademo, kus räägiti ettevõtte viimastest uudistest, kuid kohale oli kutsutud ka prof. Meelis Pärtel Tartu ülikoolist ning Evelin Loit Maaülikoolist. Meelis pidas ettekande globaalselt muutuvast keskkonnast ja kliimast ning kuidas see mõjutab põllumeest ja vastupidi. Evelin rääkis teraviljade sordiaretusest.

Loe lähemalt siit.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2018 XIII Eesti Ökoloogiakonverents

20. aprillil toimus Tartus taaskord Eesti ökoloogiakonverents "Ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maailmas", mis oli juba järjekorras kolmeteistkümnes. Meie töörühmast pidas ettekande Aveliina, teemal ’Eesti niidud – kellele ja milleks?’. Kogu konverentsi kava oli sisukas ja põnev – kaetud oli lai palett ökoloogiaalastest uuringutest Eestis ning nende seos ühiskonna jaoks oluliste lahendamist vajavate probleemidega. Konverentsi korraldas Eesti Ökoloogiakogu koostöös teaduse tippkeskusega EcolChange.

Uudis Novaatoris



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2018 Makroökoloogia konverents Šveitsis

10-13. aprillil osalesid Meelis ja Aurèle iga-aastasel makroökoloogia konverentsil, mis toimus sel korral Birmendorfis. Konverentsi teemaks oli ’Makroökoloogia suurandmete ajastul’. Aurèle tegi ettekande taimede ja mükorissete seente korrelatsioonist globaalsel skaalal ning Meelis esitles tulemusi taimede mitmekesisuse mustritest Euroopas. Konverentsil oli palju põnevaid ettekandeid ning neil oli võimalus mõtteid vahetada ja koostöövõimalusi arutada mitmete tippteadlastega üle maailma.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2018 Valmis ülemaailmne looduse seisundi aruanne

ÜRO liikmesriikide poolt loodud valitsustevaheline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) avaldas 23. märtsil rohkem kui saja riigi 550 teadlase panusega koostatud regioonipõhised aruanded, mis koondavad senise parima teadmise looduse seisundi, seda ohustavate tegurite ja edasiste vajalike tegevuste kohta. Euroopat ja Kesk-Aasiat käsitleva IPBES-i aruande valmimisele aitas kaasa ka Aveliina.

Pikemalt saab lugeda siit!





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2018 Mulla seemnepankade kasvatamine

Liis ja Elisabeth külvasid märtsi alguses Oa tänava kasvuhoones üle 150 mulla seemnepanga proovi. Proovid on kogutud loopealsete taastamisprojekti ’Elu alvaritele’ raames. Katsega soovitakse uurida, kas tugevalt kadakate ja mändidega kinni kasvanud aladel on veel mullas säilinud avatud loopealsetele iseloomulike rohttaimeliikide idanemisvõimelisi seemneid. Loopealsete puhastamisel kadakatest ja mändidest oleks sel juhul niiduilmelise koosluse taastumine kiirem.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Looduskaitsegeneetika konverents Viinis

Sabrina ja Iris osalesid 26-28. veebruaril iga-aastasel looduskaitsegeneetika konverentsil Viinis, Austrias. Nad esitasid oma värskeid tulemusi Eesti loopealsete pindala vähenemise ja fragmenteerumise mõjust nurmenuku (Primula veris) geneetilisele mitmekesisusele. Viini loodusmuuseumis toimunud konverentsi eesmärgiks oli edendada koostööd teadlaste ja looduskaitse praktikute vahel.










--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Nordic Oikos konverents Trondheimis

Aveliina, Liis ja Liina osalesid 19-22. veebruaril Nordic Oikose konverentsil Trondheimis, Norras. Aveliina pidas ettekande mükoriisa seente väljasuremisvõlast pool-looduslikes niidukooslustes. Ta oli kutsutud oma arvamust avaldama ka paneel debatti, mille teemaks oli ’Ökoloogia olulisus ühiskonnas’ – Või: Kas ökoloogia ja ökoloogid suudavat miskit maailmas muuta? Liis tegi konverentsil posterettekande heade levijate kadumisest Euroopa niitudelt. Liina esines samuti postriga, mis käsitles Euroopa pool-looduslike niidukoosluste võitjaid ja kaotajaid.
Konverentsil olid suurepärased plenaarid ning päevad täis põnevaid ettekandeid.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Sabrina osales bioinformaatika talvekoolis Šveitsis

11.-17. veebruaril osales Sabrina bioinformaatikateemalises (Bioinformatics for Adaptation Genomics) talveülikoolis Weggise linnas Šveitsis. Nädala jooksul kogus ta kasulikke teadmisi erinevate geneetiliste analüüside (RAD ja RNA sekveneerimine) ja kogu genoomi järjestamise kohta. Talveülikoolis osales 30 inimest 11 riigist üle kogu maailma ning osalejatel oli hea võimalus vestelda bioinformaatika spetsialistidega ning oma uusi teadmisi praktikas rakendada.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Teaduskommunikatsiooni koolitus Tallinna Ülikoolis

15. veebruaril osalesid Aveliina, Tsipe, Liis ja Elisabeth Teaduskommunikatsiooni koolitusel "Kuidas rääkida loodusest ning enda tööst tavainimestele ja otsustajatele?". Koolituse läbiviijateks olid Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk ning Tartu Ülikooli juhtivteadur ja Postimehe Aasta Inimene 2017 Asko Lõhmus. Meediaga suhlemine on väga oluline, kuid pole teadlase jaoks just lihtne ülesanne. See nõuab vastavaid teadmisi, enesekindlust ja harjutamist. Koolituse esimesteks nõuanneteks olid, et meediasse astudes peab teadlasel olema öelda selge sõnum ning tuleks oodata õiget aega ja kohta, kus oleks selle sõnumi mõju suurim.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Loodusviktoriin kooliõpilastele

7. veebruaril toimus Tallinna 32. Keskkooli traditsiooniline loodusviktoriin, mis sel korral oli pühendatud taimedele. Seekordsesse žüriisse kuulusid külalistena Ülle Reier ja Kai Vellak TÜ ÖMI botaanika osakonnast ja Eesti Orhideekaitse klubi presidendt Ester Valdvee ja püsiliikmena kooli füüsikaõpetaja Aarne Silas. Ürituse korraldajad olid bioloogiaõpetaja Krista Kiisler ja 12b klassi õpilased. Viieliikmelisi võiskondi osales põhikoolist 7 ja gümnaasiumist 11. Iga žüriiliige tutvustas enda tegevust ja esitas oma erialalt viis illustreeritud küsimust. Viktoriin oli hästi korraldatud ja tänu ürituse juhtidele ja praktilistele füüsika lisaülesannetele väga meeleolukas. Võitjaid ja pilte näeb siit.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Looduskaitsenädal Novaatoris

Veebruari alguses oli teadusuudiste portaalis Novaator looduskaitsenädal, mille raames avaldati Tsipe, Aveliina ja Mart Meriste kaasabil järgnevad looduskaitseteemalised artiklid-arvamusavaldused:
Tahad kaitsta loodust? – Hakka looduskaitsebioloogiks!
Looduse hüvedele hinnasilt: palju sina maksaksid tolmeldamise eest?
Kadumise äärel loopealsetelt leiti Eestile 6 uut ämblikuliiki

Lisaks ka fotolugu lummavatest loopealsetest ning video kuidas Eesti ainuke arahnoloog ämblikke määrab.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Ekspeditsioon vulkaanilisele Réunioni saarele

Meelis ja Aurele külastasid koos geoloogia osakonna kolleegide Leho Ainsaare ja Tõnu Meidlaga ning doktorikooli projektijuhi Kristel Taitsiga Réunioni saart, et valmistada ette Novembris 2018 toimuvat doktorantidele mõeldud ekspeditsiooni. Nädala vältel selgitasid nad kohaliku ülikooli teadurite Dominique Strasberg ja Claudine Ah-Peng kaasabil välja, millised on sealsed teaduslikud ja logistilised võimalused ekspeditsiooni edukaks läbiviimiseks.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Kohtumine looduskaitsepraktikutega

23. jaanuaril toimusid Tallinnas mõttetalgud, et kaardistada looduskaitses vajalikud uuringud. Kokku said keskkonnaministeeriumi, keskkonnameti ja riikliku metsamajanduse keskuse looduskaitse osakondade töötajad ning Tartu ülikooli teadlased. Meie töörühmast olid oma teadmistega abiks Tsipe ja Aveliina. Selgusid mitmed pakilised küsimused, mida tuleks teaduslikele uuringutele tuginedes lahendama asuda. Ürituse eestvedajaks oli Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, kelle peamiseks tegevuseks on juba aastaid looduse ökoloogilise terviku kaitsmine ning teaduspõhise looduskaitse arendamine.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Külaline Helsingi Ülikoolist

18. jaanuaril külastas meie töörühma Etsuko Nonaka, et arutada võimalikke maastikugeneetika alaseid koostöövõimalusi Tsipega. Etsuko on hetkel järeldoktorantuuris Helsingi Ülikoolis, metapopulatsiooni uurimiskeskuses. Ta on laiahaardeline teadlane, kes huvitub nii populatsiooni-, koosluse- ja evolutsiooniökoloogiast kui ka maastiku tasemel toimuvatest protsessidest ning kasutab uurimusküsimuste lahendamiseks erinevaid matemaatilisi ja arvutuslikke meetodeid.










--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2017 Tsipe külastas Stockholmi Ülikooli

Tsipe külastas Stockholmi ülikooli loodusgeograafia õppetooli, et osaleda Jessica Lindgreni doktoritöö hindamiskomisjonis ja arutada koostööplaane. Doktoritöös „Small remnant habitats: Important structures in fragmented landscapes” analüüsiti väikeste looduslike ja pool-looduslike maastikuelementide rolli põllumajandusemaatike elurikkuse ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste säilimisel.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2017 Belgias toimus Euroopa suuremate ökoloogiaühenduste ühine konverents

11-14. detsembril osalesid Aveliina, Madli, Riin ja Tsipe Briti Ökoloogiaseltsi eestvedamisel toimunud Euroopa suuremate ökoloogiaühenduste ühisel konverentsil Gentis, Belgias. Ka meie töögrupi liikmed tutvustasid konverentsil oma teadustööde uusimaid tulemusi: Madli tegi postriettekande pealkirjaga ’An individual-based computer simulation can emulate realistic plant diversity patterns in oceanic archipelagos’ ning Tsipe andis ülevaate hiljuti koostöös Aveliinaga valminud taastamise teemalisest artiklist suulises ettekandes ’The role of landscape-scale dispersal in restoring plant species and genetic diversity’. Riin rääkis lokaalsete ja regionaalsete tegurite olulisusest niitude mitmekesisuse mustrite kujunemisele.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2017 Meelis on kaasautor ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldunud globaalses teadusartikklis

Meelis kuulub rahvusvahelisse koostöövõrgustikku Nutrient Network (NutNet). Võrgustiku eesmärgiks on koguda kvaliteetne ülemaailmne niidukoosluste andmestik, mis võimaldaks hinnata keskkonna-produktiivsuse-mitmekesisuse omavahelisi seoseid. Detsembri alguses avaldus ajakirjas Nature Ecology and Evolution uus globaalne teadusartikkel, mis põhineb NutNet koostöövõrgustiku abil kogutud laiaulatuslikule andmestikule.

Hautier et al. testisid kas ka maastiku skaalal liigiline mitmekesisus mängib rolli ökosüsteemiteenuste säilimisel. Väiksel skaalal tehtud varasemad eksperimendid on näidanud, et madal elurikkus toob kaasa ka ökosüsteemi funktioonide vähenemise. Kuid väikeseskaalalised uurimused ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda maastikus. Nende tulemused näitavad esmakordelt, et nii lokaalne kui ka maastiku skaalal taimede mitmekesisus on olulised niitude poolt pakutavate looduse hüvede säilimiseks.

Loe ka Utrechti ülikooli poolt väljastatud pressiteadet.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

December 2017 Detsember 2017 Ülevaateartikkel maastikulise konteksti olulisusest kasvukohtade taastamisel

Tsipe ja Aveliina avaldasid ajakirjas Restoration Ecology artikli, mis annab ülevaate maastiku skaalas toimuvate protsesside olulisusest kasvukohtade taastamisel. Üheks eduka taastamise eelduseks on see, et nii taastatavad kui ka juba maastikus leiduvad kasvukohad hakkaksid toimima võrgustikuna, kus kasvukohad on seemnete ning õietolmu leviku kaudu omavahel ühendatud. Maastiku skaalas nii ruumiline kui ka seemneid ja õietolmu levitavate organismide (nt. kariloomad ja tolmeldavad putukad) poolt toetatud funktsionaalne sidusus aitab liikidel jõuda taastatavate kasvukohtadeni ning tagab ühtlasi võrgustikus olevate koosluste pikaajalisema stabiilsuse. Samuti rõhutavad artikli autorid, et märkimisväärsete keskkonnamuutuste ajastul on üha olulisem taastada mitte üksnes kasvukohtade liigiline mitmekesisus ning koosseis, vaid tagada tuleks ka taastatavate koosluste liikide geneetiline mitmekesisus. Elurikkus geneetilisel tasandil suurendab populatsioonide võimalusi kliimamuutustele edukalt reageerida.

Aavik, T. & Helm, A. (2018). Restoration of plant species and genetic diversity depends on landscape-scale dispersal. Restoration Ecology, doi: 10.1111/rec.12634.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2017 Liis pidas TÜ aastapäeval tervituskõne

1. detsemril pidas Tartu Ülikool oma 98. aastapäeva, mille pidulikul aktusel promoveeriti ka värskeid doktoreid ja audoktoreid. Liisil oli lisaks diplomi kättesaamisele võimalus pidada ka väike tervituskõne kõikide doktorite nimel, milles ta kutsus noori teadlasi üles valdkondadevahelisele koostööle. Sest vaid koos tegutsedes saame muuta ja päästa maailma! Kõne saab järelvaadata UTTVst.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Teadlased üle maailma hoitavad inimkonda

Meelis, Aveliina ja Riin koos rohkem kui 15 000 teadlasega 184 riigist andsid oma allkirja globaalset keskkonnaseisundit käsitlevale artiklile „World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice“. Teadlased hoiatavad, et tänane ja tulevane inimkonna tervis ja heaolu on kliimamuutuse, metsade kadumise, magevee hulga vähenemise, liikide väljasuremise ja rahvaarvu tõusu tõttu suures ohus.

Sellised suuremahulised ühisavaldused aitavad tõsta ülduse teadlikust ning avaldada survet maailma liidritele, mis omakorda aitab kaasa hädavajalike keskkonnasõbralike seadusemuudatuste ellu viimisele.

Loe, kuula ja vaata lisaks uudiseid Eesti meedias:
artikkel Novaatoris
Meelise intervjuu Postimehes
Aveliina raadisaates Uudis+
Aveliina ETV hommikuprogrammis Terevisioon (alates 38 min)

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Uus artikkel, mis käsitleb ökoloogilise üksuse harulduse hindamist

Carlos ja Meelis avaldasid koostöös Tšehhi ning Jaapani kolleegidega vastuskirja Violle et al. 2017 artklile. Violle et al. pakkusid oma artiklis välja mitmeid meetodeid liikide harulduse hindamiseks ja klassifitseerimiseks nii lokaalsel kui regionaalsel tasandil. Carlos, Meelis ja kolleegid soovitasid oma vastuses, et haruldust ei peaks hindama erinevalt sõltuvalt skaalast, ja mis kõige tähtsam, et harulduse mõiste ei pruugi tingimata piirduda liikidega, vaid seda saab rakendada mistahes organisatsioonilisel tasandil, nagu kooslused või maastikud. Seda saab teha, kasutades tõenäosuslikke hinnanguid ökoloogiliste üksuste funktsionaalse struktuuri (tunnuse tõenäosuse tihedus, TPD) kohta. Antud meetodit on võimalik rakendada igas ruumiskaalas, üksikutest organismidest kuni kogu maailmani.

Sellega seoses esitas Carlos ka CRAN-ile TPD paketi. TPD on tasuta pakett, mis sisaldab vahendeid TPD-funktsioonide arvutamiseks igas skaalas (nt populatsioonid, liigid, kooslused).

Carmona, C.P., de Bello, F., Sasaki, T., Uchida, K. & Pärtel, M. (2017). Towards a common toolbox for rarity: a response to Violle et al. Trends in Ecology & Evolution 32: 889-891.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Töörühma sügisseminar

Sellesügisene töörühma seminar toimus 16-17. novembril Räpinas. Seminari teemaks oli inimtegevuse mõju elurikkusele. Lisaks töörühma liikmetele oli meil ka kolm külalisesinejat – Liina Remm (looduskaitsebioloogia teadur), Evelyn Uuemaa (geoinformaatika vanemteadur) ja Argo Ronk (Meelise endine doktorant, kes on hetkel USAs Brenda Casperi laboris järeldoktorantuuris). Pärast põnevaid ettekandeid jätkus arutelu õhtusöögilauas ja saunas. Järgmisel hommikul, ennem Tartusse tagasi sõitu, külastasime üht Euroopa unikaalsemat tööstusarhitektuuri näidet, Räpina paberivabrikut, mis alustas tööd juba aastal 1734.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Sügisesed välitööd loopealsetel

5-10. novembril käisid Ignacio, Elisabeth ja Liis Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Lääne-Eesti mandriala taastatavate loopealsete metsastunud alade biomassi ja puidu tootlikkust hindamas. Kui suvel pääseb uuritavatele aladele ketsides, siis sügisel või kevadel tuleb varustada end kõrgete kummikutega, kuna märjematel aastaegadel on looealsed tihtipeale üleujutatud.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Aveliina ja Tsipe osalesid Eesti Maastikuarhitektide Liidu korraldatud seminaril

Aveliina ja Tsipe osalesid ettekandega Eesti Maastikuarhitektide Liidu korraldatud seminaril „Low impact design – maastikukujundus loodusega“, kus käsitleti looduslike rohttaimede kasutamist haljastuses. Seminaril räägiti haljastuse paradigma muutmise vajadusest ja võimalustest suunas, mis senisest enam toetaks inimese poolt mõjutatud ökosüsteemide kahanevat elurikkust ning kasutaks võimalikult palju kohaliku päritoluga taimi eksootiliste liikide asemel.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2017 Tallinnas toimus rahvusvaheline keskkonnakonverents

Aveliina, Kersti ja Liis osalesid 24-26. oktoobril Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlikul keskkonnakonverentsil „Looduspõhised lahendused: innovatsioonist tavakasutuseni“. Konverents tõi kokku juhtivad teadlased, poliitikud ja ettevõtjad kogu maailmast ning võimaldas neil jagada oma kogemusi, kuidas loodusel põhinevat innovatsiooni ja ökoinnovatiivseid tehnoloogiaid saab mitmetel elualadel kasutada. Aveliina tutvustas konverentsil oma "Igaühe looduskaitse" ideed.

Esimesel päeval toimus ka eestikeelne töötuba „Looduspõhised lahendused Eestis”, kus sai teadjatelt ja praktikutelt kuulda mitmetest võimalustest linnakeskkonna loodussõbralikumaks ja elurikkamaks muutmiseks. Näiteks mesilaste ja kanade pidamine Tallinnas, Pärnu linnalehmad, säästlikud majad ja sadevee lahendused jpm.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2017 Teooriast praktikasse! Ümarlaud Tartu linna elurikkuse tõstmiseks

17. oktoobril osales Aveliina Tartu linna linnalooduse ümarlaual, kus arutati, kuidas muuta Tartu loodussõbralikumaks ning kuidas võimalikult heade looduslike lahendustega osaleda kultuuripealinn 2024 konkursil.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Aveliina usub, et teadus suudab päästa maailma

15. oktoobril toimus Eesti raadiosaate Labor sünnipäeva puhul arutelu teemal "Kas teadus päästab maailma?". Arutlema olid kutsutud ökoloog Aveliina Helm, biorobootik Maarja Kruusmaa ja merematemaatik Tarmo Soomere. Saadet saab järelkuulata siin!







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Norbertas käis mulla elurikkuse konverentsil Hiinas

Suur Hiina müürSuur Hiina müürNorbertas osales 15.-19. oktoobril teisel mulla elurikkuse konverentsil Nanjingi linnas, Hiinas. Viie päeva jooksul kuulis ta mitmeid inspireerivaid ettekandeid, mis kajastasid uusimaid tulemusi ja väljakutseid mulla bioloogilise mitmekesisuse teadustöös. Norbertas esitles samuti oma värskeid tulemusi elurikkuse-produktiivsuse seostest Eesti vanades metsades. Tal oli võimalus osaleda ka konverentsijärgsel ekskursioonil Pekingis, külastades Tiananmeni väljakut, Keelatud linna, Suurt Hiina müüri ja teisi kuulsaid objekte.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Meelis väisas Lõuna-Cechy ülikooli

Meelis külastas 16.-18. oktoobril Lõuna-Cechy Ülikooli botaanika osakonda ning pidas loengu teemal “Tume elurikkus: konseptsioon, meetodid ja rakendused”. Lisaks edendas koostööd vanade tuttavatega ning lõi ka uusi kontakte.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Aveliina esindas Brüsselis loopealsete taastamisprojekti "Elu alvaritele"

Aveliina osales 11-12. oktoobril Brüsselis, Meise botaanikaaias toimunud Euroopa LIFE programmi koosolekul, mille teemaks oli "Liikide taasasustamine: meetod elupaikade taastamiseks". Kohal olid mitmete LIFE projektide esindajaid, kes tutvustasid kuidas nad taastatud aladel liikide taasasustamist soodustavad. Aveliina esindas Eesti loopealsete taastamise projekti “Elu alvaritele” ning jagas siinseid kogemusi taimeliikide seemnete külvamisest taastatud loopealsetele.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Aveliina pidas Kirjandusmuuseumis seminari

10. oktoobril toimus Kirjandusmuuseumis seminar teemal "Pärimusteadmiste olulisus looduskaitses ja ökoloogias". Seminari külalisesinejaks oli Aveliina Helm, kes andis ülevaate uurimustest, mis on sidunud inimese ajaloolist tegevust koosluste ökoloogia ja kaitsega. Lisaks arutles ta koos kuulajatega pärimusteadmise rakendamise võimalustest looduse uurimisel ja kaitsel.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Riin sai Mobilitas tagasipöörduva teadlase toetuse

Riin Tamme sai Eesti Teadusagentuurilt Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase toetuse oma projekti 'Funktsionaalse mitmekesisuse-pindala seos eristamaks levimis- ja nišipiirangu rolli taimekooslustes' eest. Riin kaitses oma doktorikraadi meie töörühmas 2015. aastal ning viibis seejärel kaks aastat Austraalias järeldoktorantuuris, töötades koos Angela Moles'iga. Tere tulemast tagasi, Riin!







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Uus artikkel arbuskulaarse mükoriisa seente globaalsest mitmekesisusest

Meelis koos kollegidega Eestist ja välismaalt avaldas hiljuti ajakirjas New Phytologist arbuskulaarse mükoriisa (AM) seente mitmekesisuse globaalseid mustreid käsitleva artikli. Standardiseeritud globaalse mikroobide andmestiku olemasolu võimaldab välja selgitada nii regionaalsete kui ka kohalike tegurite mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Regionaalsete tegurite mõju hindamiseks kasutasid nad liigifondi konseptsiooni. Liigifondiks nimetatakse liikide kogumit, mis juba kuuluvad kooslusesse (vaadeldud liigirikkus), või võiksid sinna potentsiaalselt levida ja sealsetes ökoloogilistes tingimustes elada (tume elurikkus). Kohalike tegurite tuvastamiseks kasutasid nad koosluse täielikkuse indeksit (st. vaadeldud ja tumeda elurikkuse suhe).

Nad leidsid, et nii globaalne liigifond kui ka kohalik vaadeldud ja tume elurikkus varieerusid oluliselt ruumis. Liigifondi suurus oli suurem piirkondades, kus viimasel jääajal paiknesid troopilised niidukooslused. Koosluse täielikkus oli suurem regioonides, kus inimtegevuse mõju oli väiksem. Kohalik vaadeldud elurikkus korreleerus inimtegevuse tugevuse ja tänase mäginiitude sidususega. Liigifondi konseptsiooni kasutamine arbuskulaarse mükoriisa seente näitel võimaldab paremini mõista, kuidas bioloogiline mitmekesisus on mõjutatud nii suureskaalilistest ajaloolistest protsessidest kui ka hiljutisest liigsest inimtegevusest.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2017 Uued doktorandid

Sel sügisel alustas meie töörühmas kolm uut doktoranti!

Elisabeth Prangel kaitses oma magistritöö sel kevadel botaanika osakonnas. Nüüd alustab ta oma doktoritöö projekti 'Maastikustruktuuri ning elurikkuse roll niitude ökosüsteemiteenuste pakkumisel'. Elisabethi juhendaja on Aveliina Helm.

Diego Trindade on pärit Brasiiliast, kus ta kaitses ka oma magistritöö. Tema doktoritöö teema on 'Globaalmuutused ja tume elurikkus: taksonoomiline ja funktsionaalne lähenemine'. Diego juhendaja on Meelis Pärtel.

Miina Rikka kaitses oma magistritöö eelmisel aastal botaanika osakonnas ning alustab nüüd oma doktoritöö projekti 'Soo- ja magevee-sammaltaimede tumeda elurikkuse seosed keskkonnaga'. Miina juhendaja on Nele Ingerpuu.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2017 Suvised välitööd

Lühikesest suvest vaatamata tegid meie töörühma liikmed ka sel aastal välitöid mitme projekti jaoks.

Projekti ‘Elu alvaritele’ raames uurisid Aveliina, Tsipe, Marge ja Ignacio nurmenuku populatsioone Muhu ja Saaremaa alvaritel. Lisaks kirjeldasid Liis, Aurèle ja Elisabeth põhjalikult Undva taastatud loopealse taimkatet.

Projekti ‘Nutikas elurikkuse kaitse’ jaoks on juba varem kogutud andmeid vanade metsade taimestikust, samblikest ja mükoriisast. Sel aastal uurisid Norbertas, Ene, Liis, Kersti ja Elisabeth vanades metsades ka mardikaliste elurikkust.

Carlos, Kersti, Riin, Leo ja Ignacio aga käisid läbi meie püsialad mahajäetud põldudel, kus koguti taimkatte ja taimetunnuste andmeid.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2017 Liis kaitses doktorikraadi!

15. septembril kaitses Liis Kasari edukalt oma doktoritöö, mille teemaks oli “Pool-looduslike niidukoosluste taimede mitmekesisus: kõrge liigirikkuse taganud tegurid, praegune seisund ja looduskaitselised väljakutsed" ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Liisi juhendajaks oli Aveliina Helm ning oponendiks professor Vigdis Vandvik Bergeni ülikoolist Norrast.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2017 Uued infotahvlid Lääne-Eesti loopealsetel

Projekti ‘Elu alvaritele’ raames rajati Lääne-Eesti loopealsetele 52 uut infotahvlit tutvustamaks alvarite liigirikkust ja ökoloogiat. Tahvlitele kirjutasid teksti Aveliina ja Krista Takkis (Eesti Maaülikool). Lääne-Eesti loopealseid külastades uurige ka uusi infotahvleid!










--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2017 Aurèle sai Mobilitas järeldoktoritoetuse

Meil on hea meel teatada, et Eesti Teadusagentuur määras Aurèle Toussaintile Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse projekti 'Funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogia: taksonoomiliste rühmade võrdlus' eest. Aurèle sai doktorikraadi 2016. aastal Prantsusmaal ja ta on meie töörühmas juba ligi aasta töötanud. Oma uue projektiga alustab Aurèle septembrikuus, uurides siis taimede, seente, kalade ja muude organismirühmade funktsionaalset mitmekesisust maailmas.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2017 Aveliina osales IPBES-i koosolekul

Elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) eesmärk on teadvustada elurikkuse ja ökosüsteemide seisundit maailmas ning nende mitmekülgset tähtsust inimkonnale. Lisaks koostab IPBES aruandeid, mis võimaldavad keskkonnapoliitika kujundajatel oma otsustes tugineda usaldusväärsel teadusinformatsioonil. Aastaks 2019 on plaanis koostada globaalse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste seisukorda hindav aruanne. 24.-28. juulil toimus kolmas Euroopa ja Kesk-Aasia kohta hinnangut koostavate autorite koosolek, millest ka Aveliina osa võttis.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2017 XIX Botaanika kongress

XIX Botaanika kongress toimus 23.-29. juulil Lõuna-Hiinas, Shenzheni linnas. Sel korral oli kongressiga liitunud ka Rahvusvahelise Brüoloogide Assotsiatsiooni sümpoosium. Seekordne kongress oli osavõtjate arvu poolest suurim, delegaate oli ligi 7000 kokku 109 erinevast riigist. Meie töörühmast osalesid seal Ülle Reier ja Nele Ingerpuu. Kongressil esitati u 1500 ettekannet ning ligi 1000 paberposterit, lisaks sai ekraanidelt vaadata teist samapalju e-postereid. Viimaste hulgas oli ka eesti teadlaste oma, mis käsitles soosammalde levisepanka. Kongressil võeti vastu deklaratsioon, mis kutsub üles teadlaste suuremale vastutustundlikkusele ja koostööle, teadustöö toetuste suurendamisele, sidusate andmebaaside loomisele, traditsiooniliste teadmiste hoidmisele ja avalikkuse kaasamise läbi ökoloogilise tsivilisatsiooni loomisele. Kongressi jooksul külastasid Ülle ja Nele ka Shenzheni lähistel asuvat Fairy Lake botaanikaaeda, Hiina Rahvuslikku Geenipanka ning näitust hiina kunstnike samblamaalidest. Järgmine Botaanika kongress toimub Brasiilias Rio de Janeiros 2023. aastal.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2017 Rahvusvaheline nomenklatuurikoodeksi koosolek Hiinas

Vetikate, seente ja taimede nomenklatuurikoodeksi muutmine ja täiendamine toimub iga kuue aasta järel ja selle kinnitab Rahvusvaheline Botaanikakongress. Seekordne nomenklatuurisektsiooni sessioon toimus 17. – 21. juuli Hiinas Shenzhenis ning Eesti esindajaks oli sessioonil Ülle Reier. Osalejaid oli kokku 30 riigist ning arutlusel oli üle 400 ettepaneku. Tähtsamateks otsusteks oli avatud andmebaasi loomine, kus uued kirjeldatud liigid ja nendega seotud allikmaterjalid oleksid teadlastele kergesti kättesaadavad. Samuti otsustati ainult seeneliikide kirjeldamist puudutavad reeglid paigutada eraldi peatükki, et nad oleks paremini leitavad, ja edaspidi arvestada nende täiendamisel Rahvusvahelise Mükoloogiakongressi raames toimuvate nomenklatuurisessioonide ettepanekuid.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2017 Aveliina osales Euraasia Rohumaade konverentsil Lätis

(Foto: Lauma Gustina)(Foto: Lauma Gustina)14. Euraasia Rohumaade konverents toimus 4-11. juulil Riias. Sel aastal oli konverentsi peateemaks ‘Piirideta poollooduslikud rohumaad’ ning osalejatel oli suurepärane võimalus külastada poollooduslike rohumaid nii Lätis kui ka Leedus. Aveliina oli konverentsile kutsutud külaliste hulgas ning ta tutvustas Eesti poollooduslike rohumaid ning nende kaitset.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2017 IAVS konverents Sitsiilias

Liisi poster pälvis žürii tunnustuseLiisi poster pälvis žürii tunnustuse20 – 24 juuni toimus Itaalias Palermo linnas 60. Rahvusvahelise Taimkatte Assotsiatsiooni (IAVS) aastakonverents, millest võtsid osa ka meie töörühma liikmed. Auréle tutvustas suulises ettekandes värsket uurimust, mis käsitleb taimede ja sümbiontsete seente liigirikkuse seost globaalsel skaalal. Carlos pidas meeldejääva ettekande, kuidas põllumajandustegevus mõjutab taimede funktsionaalsete tunnuste mitmekesisust. Liis ja Kersti tegid taimede levimist käsitleva posterettekande, kusjuures Liisi töö valiti kolme kõige parima sekka! Konverentsi keskel toimunud traditsioonilisel ekskursioonil oli kõigil võimalik tutvuda Sitsiila saare loodus- ja kultuuripärandiga.
Järgmine konverents toimub juba USAs Yellowstone´i rahvuspargi lähistel.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2017 Välisajakirjanike külaskäik

Suve algul külastasid mitmed välisajakirjanikud Saaremaa ja Muhu taastatud loopealseid. Taastamisprojekti juht Annely Esko ning Tartu Ülikooli teadlased Aveliina, Sabrina, Maarja Öpik, Tanel Vahter ja Mart Meriste andsid intervjuusid loopealsete seisundist ja taastamise edukusest. Külaskäigu tulemusena kajastati tehtud tööd ajakirjas New Scientist, Soome e-ajakirjas Rapport.fi ning Saksa ja Eesti raadios.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2017 Euroopa Komisjoni LIFE+ programmi ülevaatajad külastasid Eesti loopealseid

2014 aastal algas Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ Nature ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukas Eesti loopealsete taastamise projekt 'Elu alvaritele'. Makroökoloogia töörühm koostöös teiste spetsialistidega jälgib, kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. Eelnevatel suvedel koguti esmalt andmeid taastamiseelse seisundi kohta. Uurimise all olid nii soontaimed, samblad, ämblikud, liblikad, kimalased, linnud kui ka mükoriisa. Selle suve algul tutvustas Aveliina ligikaudu 40-le Euroopa Komisjoni LIFE+ programmi ülevaatajale monitoorimise metoodikat ja esimesi tulemusi.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2017 Magistritöö ökosüsteemi hüvedest loopealsetel

Meie töörühma magistrant Elisabeth Prangel kaitses edukalt oma magistritöö "Ökosüsteemi hüved avatud ja kinnikasvavatel loopealsetel". Ta leidis, et avatud loopealsetel on suurem tolmeldajate liigirikkus ning ka rohkem kultuurilisi hüvesid (nt. rekreatsioon, turism). Kadastikud seevastu aga on liigivaesed ning ei oma erilist kultuurilist ega esteetilist väärtust. Elisabethi juhendaja oli Aveliina Helm.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Uus järeldoktorant Ignacio

Meil on rõõm tervitada uut järeldoktoranti! Ignacio M. Hernández-Agramonte on pärit Hispaaniast, kuid tegi oma doktorantuuri Argentiinas uurides taimede, seente ja herbivooride omavahelisi interaktsioone. Meie töörühmas uurib Ignacio ökosüsteemide hüvesid ja neid mõjutavaid tegureid Saaremaa loopealsetel.

Saaremaal esimesi välitöid tehes jäi Ignacio silma ka Saarte Hääl reporteritele, loe tema lugu siin.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Uus külalisdoktorant Brasiiliast

Aprillist juulini külastab meie töörühma Leonardo Magalhães Pará ülikoolist Brasiilias. Ta töötab siin koos Meelisega, et uurida Amazonase üleujutatud metsade tumedat liigirikkust.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

Seekordne kevadseminar toimus 11-12. mail Laelatu bioloogiajaamas Läänemaal. Seminar keskendus ajaloole – esitati mitmeid huvitavaid ettekandeid nii paleontoloogia, evolutsioonilise ajaloo kui ka ajaloolise maastikukasutamise mõjust liigirikkusele. Lisaks meie töörühma liikmetele osalesid seminaril ka külalised Oive Tinn, Triin Reitalu, Francesco de Bello ja Sergey Znamenskyi. Pärast seminari oli meil ka hea võimalus jalutada kevadisel Laelatu puisniidul, mis on üks liigirikkamaid taimekoosluseid maailmas.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Doktorandid käisid Tenerifel taimkatte kõrgusvööndilisust õppimas

Kaheksa doktoranti Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnika Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist, sealhulgas Madli meie töörühmast, osalesid aprillis Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli poolt korraldatud välipraktikumis Tenerifel, kus ühe nädala jooksul õpiti tundma taimkatte kõrgusvööndilisi mustreid. Tenerife oma mitmekesiste taimekoosluste ja järsu kõrgusgradiendiga on ideaalne mudelsaar uurimaks, kuidas ökoloogilised ja evolutsioonilised protsessid taimkatet kujundavad. Lisaks oli doktorantidel võimalus tutvuda kaasaegse ökoloogia meetoditega, kogudes mullaproove meie heade kolleegide, taimeökoloogide teadustöö tarbeks.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Uus artikkel maastiku struktuuri mõjust endeemse saaremaa robirohu geneetilisele mitmekesisusele

Tsipe Aavik, Marge Thetloff, Evelyn Uuemaa, Tiina Talve ja Tatjana Oja hindasid, kuidas mõjutab maastiku struktuur haruldase endeemse taimeliigi saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis) geneetilist mitmekesisust. Ilmnes, et kõik uuritavad populatsioonid on hiljuti läbinud pudelikaela – robirohu populatsioonid on märkimisväärselt kahanenud. Selle põhjuseks on tõenäoliselt viimase sajandi jooksul aset leidnud laialdased maastikumuutused. Populatsioonidesisest geneetilist mitmekesisust kahandas metsade osakaalu suurenemine ümbritsevas maastikus. Niisiis tuleks populatsioonidevahelise leviste ja õietolmu leviku soodustamiseks mitte üksnes suurendada kasvukohtade pindala ja ruumilist sidusust, vaid arvestada tuleks ka kasvukohtade vahele jääva maastiku iseloomuga.

Aavik, T., Talve, T., Thetloff, M., Uuemaa, E., Oja, T. (2017) Genetic consequences of landscape change for rare endemic plants – A case study of Rhinanthus osiliensis. Biological Conservation 210: 125-135.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2017 Uus artikkel uurib levimispiirangu osatähtsust tumeda elurikkuse kujunemisel Euroopas

Positiivsed väärtused tähistavad potentsiaalset levimispiirangutPositiivsed väärtused tähistavad potentsiaalset levimispiirangutKersti, Argo, Meelis ning nende saksa kolleeg Jens Kattge avaldasid hiljuti ajakirjas Journal of Biogeography uue artikli, mis uurib liikide levimisvõime ja tumedasse elurikkusesse kuulumise vahelist seost Euroopa skaalal. Töös kasutati ca. 10 x 10 km taimkatte ruute seitsmest Kesk- ja Põhja-Euroopa regioonist, et võrrelda vaadeldud ja tumedasse elurikkusesse kuuluvate liikide levimisvõimet. Uurimus näitab, et taimede kehv levimisvõime (vähene seemnetoodang ja levimiskaugus) takistab suurel määral liikide levimist potentsiaalselt sobivatesse kasvupaikadesse. Lisaks viitavad artikli tulemused, et levimispiirangut vähendab inimtegevus, eriti põllumajandus, ning levimispiirangu tähtsus kahaneb ka tugeva abiootilise ja biootilise stressi tingimustes.

Riibak, K., Ronk, A., Kattge, J., Pärtel, M. (2017) Dispersal limitation determines large-scale dark diversity in Central and Northern Europe. Journal of Biogeography, doi: 10.1111/jbi.13000.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2017 Jon ja Meelis töötasid välja uue meetodi koosluste võimalike uute asunike ennustamiseks

Ökoloogia üks suurtest eesmärkidest on aru saada, miks just teatud liigid mingi elupaiga asustavad ja miks teised liigid selleks võimelised ei ole. See on oluline ka looduskaitses, näiteks, et aidata kaasa koosluste taastumisele sobivate liikidega või hoida ära võõrliikide sissetunge. Jon ja Meelis töötasid välja meetodi, mis võrdleb liikide tunnuseid uuritava ala ümbruskonna liiginimekirjas, elupaigaspetsiifilises liigifondis ja tegelikult kooslust asustavate liikide hulgas. Selle meetodi abil saab prognoosida, millised liigid lisaks olemasolevatele võiksid antud elupaika asustada. Töö ühe osana töötati välja ka uus liikide erinevuse mõõdik – funktsionaalne naabrus. Meetodit testiti Eesti niidukooslustes, kuhu katseliselt oli lisatud erinevate liikide seemneid. Funktsionaalse naabruse abil suudeti ennustada ligikaudu 50% liikide asustusvõimest, mis on palju täpsem tulemus kui enamus varasemaid prognoose.

Bennett, J. A., & Pärtel, M. (2017). Predicting species establishment using absent species and functional neighborhoods Ecology and Evolution, doi:10.1002/ece3.2804.


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2017 Tervitame uut järeldoktorit Sabrinat

Meil on hea meel tervitada enda töörühmas uut järeldoktorit, Sabrina Trägerit Saksamaalt, kes uurib maastikugeneetika mustreid loopealsete liikidel, pöörates erilist tähelepanu harilikule nurmenukule (Primula veris). Sabrina uurimistöö on osa suurest loopealstete taastamisporojektist, mis keskendub taastamisega kaasnevatele võimalikele muutustele nende ainulaadsete koosluste elurikkuses.







--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2017 Aveliina külastas Prof. Jens-Christian Svenningu töörühma

Aveliina külastas Prof. Jens-Christian Svenningu töörühma, Aarhusis, Taanis. Nädala kestnud külastuse jooksul tutvustas ta oma viimaseid uurimustulemusi ning pidas töörühmaliikmetega viljakaid arutelusid teaduse hetkeseisust ja tuleviku suundadest.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Madli külastas Holger Krefti töörühma Saksmaal

Doktorant Madli veetis kolm kuud Göttingenis Saksamaal, töötades prof. Holger Krefti juhitava makroökoloogia töörühma juures. Koostöös töörühma liikmetega täiendas Madli oma saarte liigirikkuse tekkimist käsitlevaid arvutisimulatsioone, lisades saartele geoloogilise dünaamilisuse ja uurides jääaegse rannajoone olulisust saarte elurikkuse kujunemisele. Teadustööd Saksamaal rahastas Archimedese Kristjan Jaagu osalise õppe stipendium.
Lisaks teadusele pakkus aga väike muinasjutuline saksa linn ka palju muid võimalusi aja veetmiseks ning töörühmaga jõuluturu külastamine oli jõulueelsel Saksamaal lausa kohustuslik.




--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Biogeograafia konverents teisel pool Atlandi ookeani

Meelis ja Robert osalesid 8. rahvusvahelise biogeograafia konverentsil, mis leidis aset 9-13. jaanuaril Arizonases. Lisaks teiste teadlaste põnevate ettekannete kuulamisele tutvustasid nad ka enda viimaseid uurimustulemusi. Meelis rääkis arbuskulaarse mükoriisa lokaalsetest ja regionaalsetest mustritest ning Robert liikide agregatsiooni kvantifitseerimisest.










--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Uus artikkel näitab pikaajalise majandamise olulisust liikide väikeseskaalalisele kooseksisteerimisele

Liina Saar, Meelis Pärtel ja Aveliina Helm koos Tšehhi kolleegi Francesco de Belloga avaldasid ajakirjas Oecologia artikli, kus nad näitasid, et liikide koosesinemise reeglid ja liikide tunnuseline jaotus on pikaajaliselt hooldatud niidul teistsugused kui hüljatud või alles kujuneval niidul, kuid need erinevused tulevad esile ainult siis, kui vaadelda liikide kooseksisteerimist väga väikesel skaalal. Uurimus näitas, et pikaajaline majandamine kujundab liikide konkurentsisuhteid ning võimaldab väikesel ruumiskaalal koos eksisteerida hulgal erinevate tunnustega ja elupaiganõudlustega liikidel, samas kui hüljatud või alles kujunevatel niitudel eksisteerivad koos pigem sarnaste tunnuste ja elupaiganõudlustega liigid. Liikide kooseksisteerimise mustrite parem tundmine aitab kujundada koosluste kaitset ja taastamist ning leevendada globaalsete muutuste mõju.

Saar, L., de Bello, F., Pärtel, M., Helm, A. (2017). Trait assembly in grasslands depends on habitat history and spatial scale. Oecologia, in press DOI 10.1007/s00442-017-3812-9.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Loe vanemaid uudiseid arhiivist!