V.M. oli mitmekülgsete huvidega teadlane. Kõige märkimisväärsem on tema panus sooteaduses. Ta on avaldanud olulisi töid ka botaanikast, geobotaanikast, ökoloogiast, maastikuteadusest ja biogeograafiast. Põhjalikult on tema poolt käsitlemist leidnud paradigmade vahetus loodusteadustes, samuti on ta avaldanud mitmeid töid teadusajaloo vallas....

V.M. õpetas Tartu Ülikoolis üliõpilasi 37 aastat (1956-1993). Tema kanda olid mahukad üldkursused ja hulk eriaineid....

V.M. kaks seni ilmunud bibliograafiat sisaldavad kokku 510 kirjutist, mis ilmunud perioodil 1939-1994.
V.M. tähtsamad publikatsioonid hõlmavad laia teadusharude ja probleemide ringi....
Viimasel viiel aastal on lisandunud 113 kirjutist.... 

Noore õppejõuna tiivustas V.M. reisima huvi erinevate maastikuvööndite looduse vastu. V.M. on oma suurematest reisidest köitvalt kirjutanud. Need ei ole pelgalt päevakajalised  reisikirjeldused, vaid igaüks neist annab mitmekülgset teavet kohaliku looduse kohta....

V.M. poolt algatati seitsmekümnendatel aastatel ajakirja 'Eesti Loodus' veergudel nn. sõda soode eest, mille tulemusena loodi Eestis ulatuslik sookaitsealade võrgustik....

Eesti Looduseuurijate Selts (1947, auliige 1985), Eesti Geograafia Selts (1957), Moskva Looduseuurijate Selts (1964), Üleliiduline Botaanikaselts (1956), Internationale Gesellschaft für Moorforschung (1963), Societas Zoologica Botanica Fennica 'Vanamo' (1965, auliige 1996), Societas Phytogeographica Suecica (1974).

TARTU AUKODANIK (1999)

International Peat Society
Int. Mire Conservation Group
Society of Wetland Scientists
Masing, Viktor (11. IV 1925 Tartu - 18. III 2001 Tartu), eesti botaanik, biogeograaf ja loodusteaduste populariseerija, bioloogiadoktor (1969), professor (1971), emeriitprofessor (1992), Eesti TA akadeemik (1993). Lõpetas 1951 TÜ, aastatel 1956-1993 oli sealsamas õppejõud. Uurimusi geobotaanika, sooteaduse, ornitoloogia, looduskaitse (eriti soode kaitse), maastikuteaduse jm. alalt; kõrgkooliõpiku 'Botaanika' (I 1965, II 1970, III 1979) autoreid, lasteentsüklopeedia 'Eneke' peatoimetaja. ENSV riiklik preemia (1977, 1982). J. Smuuli kirjanduspreemia (1985),  Suur Looduskaitsemärk (1975), E. Kumari preemia (1992) ja Riigivapi III klassi orden (1995).....
Aastatel 1949-1991 külastas V.M. 53 looduskaitseala endise Nõukogude Liidu liiduvabariikides (peale Eesti), neist mõnda korduvalt....
Ida-Pamiiris Zor-Tšetšektõ mäetipul (üle 5000 m ü.m.p.) seisavad vasakult Ilja Kala, Viktor Masing ja Sulev Künnapuu (1950). Põhja-Jäämerel Wrangeli saare lähistel koos tuntud füsioloogi Vjatšeslav Zalenski ja Tuumauuringute Ühisinstituudi direktori akadeemik Georgi Fljoroviga (1973).
Arktiline tundra Schrenki jõe ääres. See umbes 200 km pikkune jõgi on nimetatud Eestist pärineva Polaar-Uurali uurija A. Schrencki (1816-1876) järgi Eestist pärineva maadeavastaja, Taimõri teadusliku esmakirjeldaja A. Middendorffi (1815-1894) poolt.
Viktor Masing seismas Euraasia mandri kõige põhjapoolsemas punktis Tšeljushkini neeme tipul Taimõri poolsaarel (1974). Suure Balhani nõlval kadakaid (Juniperus turcomanica) mõõtmas. Turkmeenia (1961).

16 aastat töötas V.M. põhitöö kõrvalt ENE peatoimetuses, kus kureeris bioloogia ja geograafia osa ning illustreerimist (riiklik preemia 1977). Tema  kirjutatud lühiartikleid on entsüklopeedia köidetes ligi 1000, teiste seas ka järgnev artikkel.
armastus, sügav, püsiv ja kõikehaarav kiindumustunne teise sugupoole, laiemas täh-s teise inimese, mingi nähtuse või idee vastu, eneseohverdusenigi küündiv andumus kellegi või millegi (nt. tõe-, vabaduse-, kodumaa- ja ligimese-a.). A. on inimsuse ja inimlikkuse iseloomulikemaid avaldusvorme, sügavalt isikupärane, intiimne, spontaanne ja suurel määral teadvustamatu (*alateadvus) nähtus, ainult osalt allub see mõistusele ja tahtele, et temas ristuvad looduslik ja ühiskondlik, kehaline ja vaimne, tundmuslik ja mõistuslik, vaistlik ja õpitav, kordumatu ja üldomane. Seepärast on a. filosoofia, kirjanduse ja kunsti igavesi ning ammendamatuid teemasid. ...
Parkenti looduskaitsealal Tjan-Šanis uurimisretkel mägisteppi koos abikaasa Linda Pootsiga (1962).


Kirjutised V.M. elust ja tegemistest....
BOTAANIKA I-III
See õpik fikseeris eestikeelse terminoloogia ja hõlbustas võrratult õppimist neil, kes vaid maakeelt valdasid. Pole palju väikerahvaid, kellel on omakeelne kolmeköiteline botaanika üldkursus. V.M on kõigi kolme osa üks autoreist ja kolmanda osa koostaja. Õpik on tunnustatud riikliku preemiaga (1982).

ÖKOLOOGIALEKSIKON
Alates 1992. aastast saavad Ökoloogialeksikoni abi kasutada kõik, kel vajadus ökoloogiaalase oskussõnavara tähendust täpsustada. Ligi 30 eriteadlase koostöös sündinud teatmeteosest suurima osa moodustab V.M. enda kirjutatu.
ENEKE
Tänased värsked koolilõpetajad on sündinud aastal kui alustas ilmumist neljaköiteline Õpilase teatmeteos ENEKE, mille peatoimetaja ja paljude artiklite autor on V.M.
SINASÕPRUS TAMMEGA
V.M. lasteraamatud on mitmekihilised ja  annavad ainet erinevas vanuses lugejale. Lasteraamat ei tohi olla ühekordse läbilappamisega ammendatav, vaid peab andma üha uut mõtlemis- ja tegevusainet korduval lugemisel, kui õpilane kasvab ja areneb. J. Smuuli kirjanduspreemia (1985). 

Muudetud 27. märtsil 2001. Veebmaster: Rein Kalamees